Uudised

Turismi valdkonna õpetaja Malle Peedel stažeeris Erasmus+ projekti raames Lätis 28. märts

Minu, Malle Peedeli, õpiränne Erasmus+ projekti raames toimus 18. kuni 25. märtsini Läti Vabariigis Kurzeme piirkonnas Kuldiga Tehnoloogia ja Turismi Tehnikumis.


Minuga samal ajal alustasid praktikat majutusteeninduse õppekava III kursuse õpilased Mari-Liis Värnik ja Angelika Nikandrova.

Kuldiga Tehnoloogia ja Turismi Tehnikum  asub Venta ürgorus UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Kuldiga vanalinna ajaloolises südames.  Tehnikum  tegutseb 1886. aastal Balti Õpetajate Seminariks ehitatud koolihoones. Lähiaastatel ehitatakse  antud  ajaloolise kultuurimälestise  kõrvale  uus kaasaegne koolihoone ja olemasolev  arhitektuurimälestis renoveeritakse kultuurikeskuseks.

Esimesel õpirände päeval kohtusime tehnikumi direktrissiga, kes tutvustas meile kooli,  rääkis tulevikuplaanidest  ja näitas uue koolihoone projekti. Kohtumine oli soe ja inforohke.

Õppehoone on arhitektuuriliselt väga kaunis, aga igatseb remondi järele. Ruumid on väiksed, koridorid kitsad ja pimedad, aga õpilased õpihimulised ja rõõmsad. Koolimajas sh õpilassööklas oli rahulik, samas kõik tegutsesid ja toimetasid.

Suhteliselt kitsastes oludes õpib tehnikumis üle 550 õpilase sh täiskasvanud õpilased ja põhiharidust mitteomavad õpilased. Õpetajaid on üle  55, lisaks tunniandjad –lektorid.

Üllatav oli direktrissi muljetavaldav osalus õppetöös: ta andis tunde, külastas praktikaettevõtteid väljaspool Kuldiga linna ja kuulus praktika kaitsmise komisjoni.

Pärast peahoonega tutvumist toimus jalgsi ekskursioon Kuldiga linnas. Ekskursiooni viis läbi täiskasvanud õpperühma turismi eriala kohalik õpilane. Ta oli väga hea giid, suhtles meiega ja tutvustas vaatamisväärsusi  nii inglise kui ka vene keeles. Oli väga hea teenindaja, sõbralik, hooliv ja tundis hästi oma kodulinna ajalugu ning huviväärsusi.

Kuldīga on Läti üks maalilisem ja  ka soojem piirkond. Turistide lemmikuks on kujunenud Riežupe looduspark, Kuldīga keskaegne linnasüda Leksijõe  ümber:  Baltimaade ainus  taoline säilinud 17.–18. sajandi  hoonete ansambel, mis on kui Läti Veneetsia. Linnas on  Euroopa kõige laiem (249 m), looduslik kosk ja Euroopa pikem tellissild (164 m).  Ajalooline kivisild, Ventas rumba,  on Kuldīga linna maamärgiks ja sümboliks ning  riiklik arhitektuurimälestis. Läti suurim maa-aluste koobaste labürint ( 2 km) Riežupe liivakivikoopad.

Lõunatasime kooli sööklas, mis asus koolimaja I korrusel. Söögisaal on väike ja armas,  palju lilli ja ikka need pitskardinad ja -linakesed. Niisugune koduse söögitoa sarnane. Toidud valmistatakse ja teenindatakse õpilaste abiga. Kõikide  toiduvalmistamisega seotud erialade õpilased sooritavad oma praktilised tunnid koolisööklas õpetaja juhendamisel. Menüü oli väga mitmekesine: kaks suppi, mitmed salatid, magustoidud, suur praadide valik, mahlad, jogurtid, piim, keefir. Laudu kaunistasid urbadest  kimbud. Toidud olid odavad ja koolisöökla teenuseid kasutasid ka linnaelanikud.

Võrumaa Kutsehariduskeskust tutvustasime kahele õpperühmale: põhikooli bassil logistika eriala ja turismi eriala täiskasvanud õpilastele. Põhikooli  bassil õppijatele selgitas õpetaja läti keeles kuuldut juttu, sest nad ei saanud inglise keelset aru.

Arutelu käigus saime teada, et õpilasi hinnatakse 10 palli süsteemis, 1 kuni 10. Õppestipendiumi makstakse õppedukuse alusel. Väga hea õppedukusega ja aktiivse õppetöövälise tegevusega (olümpiaadid, isetegevus jms) õppija võib saada kuni 150 eurot kuus. Kõik õpilased saavad tasuta sõidu kuupileti või sõidupiletite alusel.  Koolis tegutsevad koor, ansambel, tantsurühm ja igal aastal enne jõulupühi, viimasel koolipäeval, koguneb koolipere luteriusu kirikusse, kus kooli isetegevuslased annavad kontserdi.

Arutelu käigus selgus, et õpilased sooritavad neli keskharidust tõendavat eksamit: füüsika, keemia, matemaatika ja emakeel. See annab nendele eelduse saada täielik keskharidus ja võimaluse jätkata õpinguid ülikoolis. Põhihariduse baasil on kutsekeskhariduse õppekavade õppeaja pikkus  neli aastat. Koolis on ka selliseid erialasid ja õppegruppe, kus  saadakse ainult kutseoskused. Võimalik on omandada teatud kutseid ka ilma põhiharidust omamata.

Kuldiga Tehnoloogia ja Turismi Tehnikumis õpib erinevaid täiskasvanute õppegruppe. Meie kohtusime   turismi eriala täiskasvanute õppegrupi õpilastega. Õppegrupis oli 7 õpilast, kellest enamusel oli juba olemas kõrgharidus, aga puudusid kutseoskused. Kuldiga linnas on suviti palju turiste, sakslasi, venelasi ja lätlasi, kellest enamik on Riiast, et puhata perega vaikses ja soojas väikelinnas, kus on palju rohelust, voolavat vett, kohvikuid ja odavaid hosteleid. Linnas on ka tööpuudus ja, et olla konkurentsivõimeline ning saada suveks tööd, tuleb õppida. Täiskasvanute õppetöö  on korraldatud analoogselt põhikooli baasil õppijatega. Ühe tunnipaari pikkus on 80 ja  vaheaeg 10 minutit.  Lõunasöögipaus on pikem. Õpilasi hinnatakse 10-palli süsteemis. Õppestipendiumi makstakse õppeedukuse alusel. Tööpäevad on pikad 4-5 tunnipaari, sest reedene päev on vaba. Õppenädala pikkus on 36 tundi enam-vähem kõikidel õpilastel.  

Koolis on kasutusel Moodle e-õppekeskkond, kuid enamasti toimub  teooria  õppimine ja praktiliste tööde sooritamine õppetundides.  Kasutatakse traditsioonilisi õppemeetodeid ja need pole siiani  õpetajaid alt vedanud. Õpilase õppevahendid on töölehed, õpikud või õpetaja poolt valmistatud paljundatud materjalid.  Koolis on lõimingud ainult erialaainetes. Üldained ei ole lõimitud moodulitesse. Kuldiga tehnikumis valmistutakse  kutsekeskhariduse õppekavadel üleminekut kolmeaastasele õppekavale.

Praktilistes tundides olid õpperühmad väikesemad, mitte  üle 10 õpilase. Väikese õpperühma puhul suudab õpetaja iga õpilasega suhelda, teda jälgida ja individuaalselt temaga tegeleda.

Külastasime kooli raamatukogu. Seal olid mõned arvutiga töötamise õppekohad. Riiulitel oli  peamiselt õppetööks vajalikud  õpikud.

Praktikale suunab õpilased õpperühma juhendaja, kes on üldjuhul eriala õpetaja. Õpilased täidavad praktika päevikut. Praktikat hindab ettevõttepoolne juhendaja. Õpilased on praktikal oma linnas ja ka kaugemal, ka välisriikides. Ettevõttepoolne praktika juhendaja töötasu ei saa, va. projekti puhul. Üldjuhul otsivad õpilased ise endale praktika ettevõtte, vajadusel abistab kool. Praktikat hinnatakse punktides 1-10. Suveperioodil on linnas palju praktikakohti.

Kuldiga koolis on koos täiskasvanutega üle 500 õpilase ja 55 õpetajat, lisaks tunniandjad -lektorid.

Meie majutusteeninduse õppekava III kursuse õpilased Angelika ja Mari-Liis olid oma kooli tutvustamisel väga tublid.

Kolme päeva jooksul  tutvustati meile tuntud vaatamisväärsusi.  

Kurzeme piirkonna üks tuntum turismsihtkoht on  Ventspilsi,  kus tutvusime  Ventspilsi Sinilipu ranna, lehmaskulptuuride, turismiinfopunkti, kiriku, raamatukogu, Ventspilsi pärli, ajaloolise turuplatsiga koos kellatorniga ja Lõunamuuliga. Vaatamata tuulisele  ilmale väisasime erinevaid Balti mere randu  ning lõunastasime Jūrkalne külas hotell-restoranis.

Bauska linna kohal  saavad kokku Mūsa ja Mēmele jõgi ning nende ühinemisel saab alguse Lielupe jõgi. Sellel kaunil  jõgede ühinemisel tekkinud saarekesel asub kaunis Bauska loss, mis oli meie üheks külastusobjektiks  viiendal õpirände päeval. Bauska on transiitlinn ja otse läbi kesklinna on suurte autote voor.  Bauska vanalinn hävines teises maailmasõjas. Mõned majad, sealhulgas raekoda olid taastatud.

Kõige sügavama  elamuse saime Rundāle lossi külastamisel. Rundāle lossi ansambel on silmapaistvaim barokk- ja rokokoostiilis arhitektuurimälestis Lätis. Külastajatele on avatud n43 restaureeritud ruumi. Eriti muljetavaldavad olid:  Kuldne saal, Valge saal ja Suur galerii. Lossi ümbritseb  prantsuse stiilis aed (10 ha). Aeda täiendatakse iga aasta uute arhitektooniliste ehitistega. Roosiaias, ühe hektari   suurusel pinnal, kasvatatakse tänapäevaseid roose.

Rundale lähedal asub Mazmežotne mõis, kus toimus turismialane konverents toitlustamise teemal rõhuasetusega mõisarestoranide toitudele ja teenindusele.

Kuuendal  õpirände päeval  peale hommikusööki toimus turismi õpetajatega arutelu, et saada kõikidele küsimustele vastused, et täita õpirände eesmärk. Arutelu toimus praktika ja selle hindamise küsimustes. Järgnevalt lühike ülevaade praktika korraldamisest Kuldiga Tehnoloogia ja Turismi tehnikumis. Õpilased suunatakse praktikale eriala õpetaja poolt, kes on tavaliselt ka õppegrupi juhendaja. Õpilasi käib vaatamas vähemalt üks kord ja mõnes ettevõttes ka kaks kuni kolm korda kooli direktriss ise. Õpilased täidavad praktika päevikut ja juhendaja (ettevõttepoolne) hindab iga päeva tööd, kirjutab märkusi vajadusel ja paneb hinde 1-10 punkti. Kõik sissekanded teeb õpilane päevikusse. Päevikusse kirjutab ka ettevõttepoolne juhendaja õpilase iseloomustuse. Praktika kaitsmine toimub kooli saalis komisjoni, õpegrupi ja ettevõttepoolsete juhendajate ees. Kõik juhendajad ei osale seminaril. Komisjoni kuulub ka kooli direktriss va,  kui ta on mõnel tähtsal sündmusel või komandeeringus. Presentatsiooniks koostab õpilane esitluse (PowerPonit), soovitavalt fotodega.  Õpilase presentatsiooni hinnatakse 1-10 punkti süsteemis. Õpilane vastab esitatud küsimustele. Praktikaseminar on Kuldiga tehnikumis oluline sündmus.

Pärast vajalike dokumentide allkirjastamist ja lõunasööki korraldati meile ekskursioon, eesmärgiga tutvustada mõisahotelle ja –restorane.

Need hotellid koos restoranidega asusid restaureeritud mõisates. Skrunda mõisas olid väga uhked sviidid ja toad, söögisaalid ja peosaalid. Kaunis koht pulmade pidamiseks.

Sieksāte mõisas on peale hotelli ja restorani  imeline romantiline spaa, kus saab võtta kitsepiima vanne. See mõis oli paradiis!

Käisime veel projektijuhi koduküla Kazdanga koolimajas, kus nüüd on metsamuuseum. Projektijuht Lase näitas meile ka küla kultuurikeskust.  Jalutasime 200 hektarilises pargis, mis oli väga korras. Oligi aeg Kuldigasse tagasisõiduks.

Koolimaja juures jätsin Lasega nägemiseni. Loodan, et kohtun veel selle sooja inimesega.

Viimane õpirände päev oli laupäev – vaba päev, et nautida ilusat päikeselist päeva väikeses ja kohvikute ning poekeste rohkes turismilinnakeses. Väisasin Kuldiga raamatukogu, kirjutasin stažeerimise aruannet, nautisin mitmes kohvikus  saiakesi ja kohvi. Jalutasin vanalinnas ja tegin veel fotosid ning kujutasin ette  selle linnakese suviseid võlusid.

See linn meelitab igal suvel kohale turiste Saksamaalt ja Riiast. Linnas on armsad ning suhteliselt odavad hostelid ja hotellid, kõik miniatuursed, võrreldes suurlinnade omadega. Hooned (kohvikud, poekesed, hostelid) näivad pealt väsinutena, aga  seest on nad kõik kaunid ja romantilised.  Suuri ja uusi maju on äärelinnas. Linnas ei tööta antud hetkel ühtegi vabrikut ja seega on näha ka suuri lagunenud punasest tellisest tööstushooneid.

Vaatamata kõigele lahkusin Kuldiga linnast positiivses meeleolus ja kindla sooviga tagasi minna soojal ajal.

 

Malle Peedel

Minuga samal ajal alustasid praktikat majutusteeninduse õppekava III kursuse õpilased Mari-Liis Värnik ja Angelika Nikandrova.

Kuldiga Tehnoloogia ja Turismi Tehnikum  asub Venta ürgorus UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Kuldiga vanalinna ajaloolises südames.  Tehnikum  tegutseb 1886. aastal Balti Õpetajate Seminariks ehitatud koolihoones. Lähiaastatel ehitatakse  antud  ajaloolise kultuurimälestise  kõrvale  uus kaasaegne koolihoone ja olemasolev  arhitektuurimälestis renoveeritakse kultuurikeskuseks.

Esimesel õpirände päeval kohtusime tehnikumi direktrissiga, kes tutvustas meile kooli,  rääkis tulevikuplaanidest  ja näitas uue koolihoone projekti. Kohtumine oli soe ja inforohke.


Õppehoone on arhitektuuriliselt väga kaunis, aga igatseb remondi järele. Ruumid on väiksed, koridorid kitsad ja pimedad, aga õpilased õpihimulised ja rõõmsad. Koolimajas sh õpilassööklas oli rahulik, samas kõik tegutsesid ja toimetasid.

Suhteliselt kitsastes oludes õpib tehnikumis üle 550 õpilase sh täiskasvanud õpilased ja põhiharidust mitteomavad õpilased. Õpetajaid on üle  55, lisaks tunniandjad –lektorid.

Üllatav oli direktrissi muljetavaldav osalus õppetöös: ta andis tunde, külastas praktikaettevõtteid väljaspool Kuldiga linna ja kuulus praktika kaitsmise komisjoni.

Pärast peahoonega tutvumist toimus jalgsi ekskursioon Kuldiga linnas. Ekskursiooni viis läbi täiskasvanud õpperühma turismi eriala kohalik õpilane. Ta oli väga hea giid, suhtles meiega ja tutvustas vaatamisväärsusi  nii inglise kui ka vene keeles. Oli väga hea teenindaja, sõbralik, hooliv ja tundis hästi oma kodulinna ajalugu ning huviväärsusi.

Kuldīga on Läti üks maalilisem ja  ka soojem piirkond. Turistide lemmikuks on kujunenud Riežupe looduspark, Kuldīga keskaegne linnasüda Leksijõe  ümber:  Baltimaade ainus  taoline säilinud 17.–18. sajandi  hoonete ansambel, mis on kui Läti Veneetsia. Linnas on  Euroopa kõige laiem (249 m), looduslik kosk ja Euroopa pikem tellissild (164 m).  Ajalooline kivisild, Ventas rumba,  on Kuldīga linna maamärgiks ja sümboliks ning  riiklik arhitektuurimälestis. Läti suurim maa-aluste koobaste labürint ( 2 km) Riežupe liivakivikoopad.

Lõunatasime kooli sööklas, mis asus koolimaja I korrusel. Söögisaal on väike ja armas,  palju lilli ja ikka need pitskardinad ja -linakesed. Niisugune koduse söögitoa sarnane. Toidud valmistatakse ja teenindatakse õpilaste abiga. Kõikide  toiduvalmistamisega seotud erialade õpilased sooritavad oma praktilised tunnid koolisööklas õpetaja juhendamisel. Menüü oli väga mitmekesine: kaks suppi, mitmed salatid, magustoidud, suur praadide valik, mahlad, jogurtid, piim, keefir. Laudu kaunistasid urbadest  kimbud. Toidud olid odavad ja koolisöökla teenuseid kasutasid ka linnaelanikud.

Võrumaa Kutsehariduskeskust tutvustasime kahele õpperühmale: põhikooli bassil logistika eriala ja turismi eriala täiskasvanud õpilastele. Põhikooli  bassil õppijatele selgitas õpetaja läti keeles kuuldut juttu, sest nad ei saanud inglise keelset aru.

Arutelu käigus saime teada, et õpilasi hinnatakse 10 palli süsteemis, 1 kuni 10. Õppestipendiumi makstakse õppedukuse alusel. Väga hea õppedukusega ja aktiivse õppetöövälise tegevusega (olümpiaadid, isetegevus jms) õppija võib saada kuni 150 eurot kuus. Kõik õpilased saavad tasuta sõidu kuupileti või sõidupiletite alusel.  Koolis tegutsevad koor, ansambel, tantsurühm ja igal aastal enne jõulupühi, viimasel koolipäeval, koguneb koolipere luteriusu kirikusse, kus kooli isetegevuslased annavad kontserdi.

Arutelu käigus selgus, et õpilased sooritavad neli keskharidust tõendavat eksamit: füüsika, keemia, matemaatika ja emakeel. See annab nendele eelduse saada täielik keskharidus ja võimaluse jätkata õpinguid ülikoolis. Põhihariduse baasil on kutsekeskhariduse õppekavade õppeaja pikkus  neli aastat. Koolis on ka selliseid erialasid ja õppegruppe, kus  saadakse ainult kutseoskused. Võimalik on omandada teatud kutseid ka ilma põhiharidust omamata.

Kuldiga Tehnoloogia ja Turismi Tehnikumis õpib erinevaid täiskasvanute õppegruppe. Meie kohtusime   turismi eriala täiskasvanute õppegrupi õpilastega. Õppegrupis oli 7 õpilast, kellest enamusel oli juba olemas kõrgharidus, aga puudusid kutseoskused. Kuldiga linnas on suviti palju turiste, sakslasi, venelasi ja lätlasi, kellest enamik on Riiast, et puhata perega vaikses ja soojas väikelinnas, kus on palju rohelust, voolavat vett, kohvikuid ja odavaid hosteleid. Linnas on ka tööpuudus ja, et olla konkurentsivõimeline ning saada suveks tööd, tuleb õppida. Täiskasvanute õppetöö  on korraldatud analoogselt põhikooli baasil õppijatega. Ühe tunnipaari pikkus on 80 ja  vaheaeg 10 minutit.  Lõunasöögipaus on pikem. Õpilasi hinnatakse 10-palli süsteemis. Õppestipendiumi makstakse õppeedukuse alusel. Tööpäevad on pikad 4-5 tunnipaari, sest reedene päev on vaba. Õppenädala pikkus on 36 tundi enam-vähem kõikidel õpilastel.  

Koolis on kasutusel Moodle e-õppekeskkond, kuid enamasti toimub  teooria  õppimine ja praktiliste tööde sooritamine õppetundides.  Kasutatakse traditsioonilisi õppemeetodeid ja need pole siiani  õpetajaid alt vedanud. Õpilase õppevahendid on töölehed, õpikud või õpetaja poolt valmistatud paljundatud materjalid.  Koolis on lõimingud ainult erialaainetes. Üldained ei ole lõimitud moodulitesse. Kuldiga tehnikumis valmistutakse  kutsekeskhariduse õppekavadel üleminekut kolmeaastasele õppekavale.

Praktilistes tundides olid õpperühmad väikesemad, mitte  üle 10 õpilase. Väikese õpperühma puhul suudab õpetaja iga õpilasega suhelda, teda jälgida ja individuaalselt temaga tegeleda.

Külastasime kooli raamatukogu. Seal olid mõned arvutiga töötamise õppekohad. Riiulitel oli  peamiselt õppetööks vajalikud  õpikud.

Praktikale suunab õpilased õpperühma juhendaja, kes on üldjuhul eriala õpetaja. Õpilased täidavad praktika päevikut. Praktikat hindab ettevõttepoolne juhendaja. Õpilased on praktikal oma linnas ja ka kaugemal, ka välisriikides. Ettevõttepoolne praktika juhendaja töötasu ei saa, va. projekti puhul. Üldjuhul otsivad õpilased ise endale praktika ettevõtte, vajadusel abistab kool. Praktikat hinnatakse punktides 1-10. Suveperioodil on linnas palju praktikakohti.

Kuldiga koolis on koos täiskasvanutega üle 500 õpilase ja 55 õpetajat, lisaks tunniandjad -lektorid.

Meie majutusteeninduse õppekava III kursuse õpilased Angelika ja Mari-Liis olid oma kooli tutvustamisel väga tublid.

Kolme päeva jooksul  tutvustati meile tuntud vaatamisväärsusi.  

Kurzeme piirkonna üks tuntum turismsihtkoht on  Ventspilsi,  kus tutvusime  Ventspilsi Sinilipu ranna, lehmaskulptuuride, turismiinfopunkti, kiriku, raamatukogu, Ventspilsi pärli, ajaloolise turuplatsiga koos kellatorniga ja Lõunamuuliga. Vaatamata tuulisele  ilmale väisasime erinevaid Balti mere randu  ning lõunastasime Jūrkalne külas hotell-restoranis.

Bauska linna kohal  saavad kokku Mūsa ja Mēmele jõgi ning nende ühinemisel saab alguse Lielupe jõgi. Sellel kaunil  jõgede ühinemisel tekkinud saarekesel asub kaunis Bauska loss, mis oli meie üheks külastusobjektiks  viiendal õpirände päeval. Bauska on transiitlinn ja otse läbi kesklinna on suurte autote voor.  Bauska vanalinn hävines teises maailmasõjas. Mõned majad, sealhulgas raekoda olid taastatud.

Kõige sügavama  elamuse saime Rundāle lossi külastamisel. Rundāle lossi ansambel on silmapaistvaim barokk- ja rokokoostiilis arhitektuurimälestis Lätis. Külastajatele on avatud n43 restaureeritud ruumi. Eriti muljetavaldavad olid:  Kuldne saal, Valge saal ja Suur galerii. Lossi ümbritseb  prantsuse stiilis aed (10 ha). Aeda täiendatakse iga aasta uute arhitektooniliste ehitistega. Roosiaias, ühe hektari   suurusel pinnal, kasvatatakse tänapäevaseid roose.

Rundale lähedal asub Mazmežotne mõis, kus toimus turismialane konverents toitlustamise teemal rõhuasetusega mõisarestoranide toitudele ja teenindusele.

Kuuendal  õpirände päeval  peale hommikusööki toimus turismi õpetajatega arutelu, et saada kõikidele küsimustele vastused, et täita õpirände eesmärk. Arutelu toimus praktika ja selle hindamise küsimustes. Järgnevalt lühike ülevaade praktika korraldamisest Kuldiga Tehnoloogia ja Turismi tehnikumis. Õpilased suunatakse praktikale eriala õpetaja poolt, kes on tavaliselt ka õppegrupi juhendaja. Õpilasi käib vaatamas vähemalt üks kord ja mõnes ettevõttes ka kaks kuni kolm korda kooli direktriss ise. Õpilased täidavad praktika päevikut ja juhendaja (ettevõttepoolne) hindab iga päeva tööd, kirjutab märkusi vajadusel ja paneb hinde 1-10 punkti. Kõik sissekanded teeb õpilane päevikusse. Päevikusse kirjutab ka ettevõttepoolne juhendaja õpilase iseloomustuse. Praktika kaitsmine toimub kooli saalis komisjoni, õpegrupi ja ettevõttepoolsete juhendajate ees. Kõik juhendajad ei osale seminaril. Komisjoni kuulub ka kooli direktriss va,  kui ta on mõnel tähtsal sündmusel või komandeeringus. Presentatsiooniks koostab õpilane esitluse (PowerPonit), soovitavalt fotodega.  Õpilase presentatsiooni hinnatakse 1-10 punkti süsteemis. Õpilane vastab esitatud küsimustele. Praktikaseminar on Kuldiga tehnikumis oluline sündmus.

Pärast vajalike dokumentide allkirjastamist ja lõunasööki korraldati meile ekskursioon, eesmärgiga tutvustada mõisahotelle ja –restorane.

Need hotellid koos restoranidega asusid restaureeritud mõisates. Skrunda mõisas olid väga uhked sviidid ja toad, söögisaalid ja peosaalid. Kaunis koht pulmade pidamiseks.

Sieksāte mõisas on peale hotelli ja restorani  imeline romantiline spaa, kus saab võtta kitsepiima vanne. See mõis oli paradiis!

Käisime veel projektijuhi koduküla Kazdanga koolimajas, kus nüüd on metsamuuseum. Projektijuht Lase näitas meile ka küla kultuurikeskust.  Jalutasime 200 hektarilises pargis, mis oli väga korras. Oligi aeg Kuldigasse tagasisõiduks.

Koolimaja juures jätsin Lasega nägemiseni. Loodan, et kohtun veel selle sooja inimesega.

Viimane õpirände päev oli laupäev – vaba päev, et nautida ilusat päikeselist päeva väikeses ja kohvikute ning poekeste rohkes turismilinnakeses. Väisasin Kuldiga raamatukogu, kirjutasin stažeerimise aruannet, nautisin mitmes kohvikus  saiakesi ja kohvi. Jalutasin vanalinnas ja tegin veel fotosid ning kujutasin ette  selle linnakese suviseid võlusid.

See linn meelitab igal suvel kohale turiste Saksamaalt ja Riiast. Linnas on armsad ning suhteliselt odavad hostelid ja hotellid, kõik miniatuursed, võrreldes suurlinnade omadega. Hooned (kohvikud, poekesed, hostelid) näivad pealt väsinutena, aga  seest on nad kõik kaunid ja romantilised.  Suuri ja uusi maju on äärelinnas. Linnas ei tööta antud hetkel ühtegi vabrikut ja seega on näha ka suuri lagunenud punasest tellisest tööstushooneid.

Vaatamata kõigele lahkusin Kuldiga linnast positiivses meeleolus ja kindla sooviga tagasi minna soojal ajal.

 

Malle Peedel