Stažeerimine madjarite maal 28. märts

Koos minuga lendasid Riiast Budapesti praktikale veel kaks meie kooli puittoodete tehnoloogi eriala 1. kursuse õppurit Eneli Korela ja Lauri Mei. Nende praktika kestab seal kolm nädalat.

Kui Riiast õhku tõustes säras taevas veel soe kevadine päike, siis lennukist väljudes võttis meid vastu pilvine ja vihmane Budapest. Sellest hoolimata oli seltskonnal hea tuju ning kalli takso asemel otsustasime hotelli jõuda linnatranspordi abiga. See osutus igati mõistlikuks otsuseks, sest Budapesti linnatranspordi võrk on minu arust parim, mida siiani olen kohanud. See on lihtne, loogiline, sõidugraafik on tihe ja pilet ei ole ka kallis. Ühekordne sõidupilet maksab 350 HUF (~ 1€) ja nädala pilet 1495 HUF (16€), mida saab osta kioskitest ja spetsiaalsetest BKK terminalidest, mis asetsevad peatuste läheduses. Ostetud piletiga saab sõita mis tahes ühistranspordiga: buss, tramm, troll, metroo, laev. Kuna kool asus hotellist 20 km kaugusel ning sinna saamiseks tuli kasutada kolme erinevat transporti, siis nädala kaardi ostmine tasus igati ära.

Ungarlased on toredad ja sõbralikud inimesed. Näiteks teel hotelli ühes bussipeatuses hakkas meiega rääkima üks Ungari härra ungari keeles. Härrat ei seganud mitte üldsegi meie poolt vastuseks kõlavad inglisekeelsed laused ja muudkui jätkas ungari keeles rääkimist. Olukorra päästis Google tõlkerakendus, mis meie poolt räägitava jutu ungari keeles maha mängis ja vastupidi. Vanahärra tahtis meid ainult tervitada ja öelda, et ta nimi on Péter, kellele meeldib linde kasvatada.

Meid vastu võttev Kontiki kool (Tanext Akademia) on eriline selle poolest, et seal õpivad sellised õpilased, kes mingil põhjusel tavapärases koolisüsteemis õppimisega hakkama ei saa või neile seal pakutav koolisüsteem ei ole sobilik. Näiteks õpivad seal lapsed, kes on sattunud tavakoolis kiusamise ohvriks või neil on tekkinud õpiraskused, kuna nad on andekad sportlased ja puuduvad palju tundidest või kes on muudel põhjustel tavakoolis hätta jäänud.

Kontiki kool on põhimõtteliselt erakool, mida rahastavad riik ja sponsorid. Koolis õppimine on tasuta. Sinna kooli saab astuda peale põhikooli ehk peale kaheksandat klassi. Maksimaalselt saab seal õppida nii kaua, kuni õppur saab 25 aastat vanaks. Kuigi kooli ruumid ei ole kõige paremas seisukorras, on koolis mõnus sõbralik õhkkond ja õpilased tunnevad end seal hästi. Õpilased võivad vajadusel koolist puududa, peaasi, et oma asjad on tehtud. Iga õppegrupiga on kooli poolt seotud kaks isikut, kes on tihedas sõbralikus suhtes õpilastega ja hoiavad nende tegemistel ning haridusteekonnal silma peal.

Koolil on stuudio, kus õpilased ise teevad raadiosaateid. Saime stuudiost jälgida, kuidas rokkooperi ja Queen’i teemaline saade eetrisse lasti. Tervitussõnu Ungari sõpradele saatis ka Lauri.

Stažeerimise jooksul külastasin meedia õppegrupi praktilist tundi, kus parasjagu salvestati kooli reklaamfilmi tarbeks intervjuusid kooli õpetajate ja õppuritega. Tegemist oli tõelise meeskonnatööga, kus igal õpilasel tuli täita oma roll, milleks nad varem olid valmistanud. Kes aitas küsimusi välja mõtelda, kes intervjueeris, kes tegeles organiseerimisega, kes filmis ja kes hiljem filmi kokku monteeris. Õpilased tegid intervjuudest veel märkmeid, et aidata Ukrainast Ungarisse kolinud õppuril, kes hiljem pidi video kokku lõikama, kohalikust keelest aru saada.

Jälgitud sai ka arvutitundi, kus õpetati parasjagu pilditöötlust programmiga Gimp. IT õpe kestab neil 5 aastat. Ettevõtetes nad parktikal ei käigi, see-eest on 70% õpetööst praktilist laadi. Nad õpivad  riistvara, tarkvara, arvutivõrke ja programmeerimist. Ühte tundi, kus muidu õpib kokku kolm IT õpilast,  ei tulnudki kedagi kohale ja tund jäi ära. Sel ajal tutvustasin IT valdkonna õpetaja Sepile meie kooli virtuaaltuuri vahendusel.

Külastasin ka põnevat erakooli Logiscool, kus õpetatakse lastele programmeerimist läbi mängude ja multikate loomise. See erakool alustas 3 aastat tagasi ja nüüd käib seal juba üle 400 õpihimulise lapse. See kool on väga populaarne ja ta on kiirelt laienenud kaheksasse riiki. Kokku on neid huvikoole üle neljakümne, kus kokku õpib üle 10 000 õpilase. Õppe läbiviimiseks kasutavad nad enda loodud tarkvara Scoolcode. See on väga sarnane programmeerimisõppe tarkvaraga Scratch, kus programmeerimine käib hiirega koodiplokkide õigesse järjekorda lohistades. Scoolcode eelis Scratchi ees seisneb selles, et see sisaldab ka õpetaja platvormi, kus on olemas õppekavad erinevatele tasemetele koos õpetuste ja ülesannetega. Jälgisin ühe inglisekeelse grupi tundi, kus olid tegelikult sakslastest lapsed. Programmeerimise tunnis loodi mäng, kus klaviatuurilt haikala juhtides tuli ära süüa väiksemaid kalu, mille tulemusel hai kasvas suuremaks. Oli näha, et lapsed olid programmeerimisest vaimustuses ning tegid kõike naeru ja suure põnevusega. Klassid on neil modernsed ja ilusad.

Kontiki kooli turismi õppegrupi õpilased korraldasid meile reisi Gellerti mäele, kust avanes lummav  vaade üle terve linna. Tutvustati veel kooli lähedal asuva kiriku üle saja aasta vanuseid kellasid ning nende valmistamise tehnoloogiat.

Külastasin ka Ungari fotograafi, Robert Capa näitust. Tegemist on väga kuulsa sõjafotograafiga, kes aastatel 1939-1954 on ohtlikes olukordades jäädvustanud erinevaid ajaloolisi sõjasündmusi ning kõike, mis käib sellega kaasas.

Tõeliselt võlus mind öine Budapest, kuhu võibki jalutama jääda. Terve linn on kui arhitektuuri muuseum, kus iga hoone on kaunistatud järjest kaunimate nikerdustega. Pimeduse saabudes on linna uhkeimad hooned ning kujud oskuslikult valgustatud, tuues esile nende salapärase ja maagilise ilu. 

Budapest on linn, mida soovitan kõigil külastada vähemalt korra elus. Kasutage võimalust ja sooritage järgmine praktika välisriigis, kandideerides läbi Erasmus+ programmi, valides sihtriigiks näiteks Ungari.

Jaan Štein