Nordplus Adult projekti "Best adult training experiences in Baltic countries" projektikohtumine Klaipeda Kutsehariduskeskuses 14. jaanuar terje.kruusalu
7. – 11.01.2019 osalesid Võrumaa Kutsehariduskeskuse täiskasvanute koolituse projektijuht Merle Vilson ja valdkonna juht Terje Kruusalu Nordplus projekti partnerite töökohtumisel ning stažeerisid Leedus, E. Galvanauskase nimelises Klaipeda Kutsehariduskeskuses.
Lätist osalesid kohtumisel Kuldiga Tehnoloogia ja Turismi Tehnikakooli projektijuhid.
Eesti, Läti ja Leedu ühisprojekti eesmärgiks on Balti riikide kogemustest õppimine ning projekti tulemusena koostatakse e-raamat, millesse koondatakse info Leedu, Läti ja Eesti kutseharidussüsteemist ning parimad näited täiskasvanute koolitusest.
Stažeerimisel tutvusime kutsehariduskeskuse osakondadega – teenindus ja tervishoid ning ehitus, transport ja tehnoloogia ning raamatukoguga. Külastasime praktilisi tunde ja kursusi ehituse, puitehituse, tisleri, keevituse töökodades ning juuksuri ja floristika õppeklassides. Kutsehariduskeskuses õpib 1000 õpilast, lisaks osaleb erinevates täienduskoolitustes 600 kursuslast. HEV õpilased õpivad eraldi väikestes rühmades (kuni 8 õpilast) floristika, toitlustamise, massaaži jt erialadel. Kutsehariduskeskuse üheks õppehooneks on rehabilitatsioonikeskus, kus õpitakse vastavaid erialasid ning osutatakse teenuseid kogukonna elanikele.
Kutsehariduskeskuse transpordi õppekeskus asub Klaipedast 12 km kaugusel. Loodud on kõik võimalused erinevate kategooriate sõidukijuhtide (A, A1, A2, B, BE, C, D, CE) kursuste läbimiseks, lisaks ADR kursused, kokku 95 erinevat kursust. Meile tutvustati õppehoonet, kus toimuvad kursused ning harjutamiseks on olemas sõidusimulaator. Võimsa mulje jättis autodroom, kus saab libedarajasõitu teha, mida meile ka demonstreeriti.
Täiskasvanute koolituses toimuvad eraldi kursused töötutele, koostöös Tööturuametiga, kas individuaalõppena või väikestes gruppides. Ettevõtjatele korraldatakse enam ettevõttesiseid koolitusi, kus on samuti väikesed grupid. Probleemiks on see, et ettevõtjad ei ole huvitatud oma töötajate koolitamisest kursustel. Eelistatakse töökohapõhist õpet. Täienduskoolitused kõikidele sihtgruppidele toimuvad enamasti päevasel ajal.
Tutvusime Tööturuameti tööga – nende teenustega ning töötutele suunatud programmidega. Erinevalt Lätist ja Eestist tegeleb Tööturuamet ainult töötutega. Eraldi tegeletakse noorte töötutega, kelle nõustamine toimub eraldi asuvates ruumides. Probleemiks on noorte vähene motivatsioon õppida ja tööd leida.
Meile tutvustati kutsehariduskeskuse sotsiaalseid partnereid ning külastasime tunnustatud ja hinnatud praktikaettevõtet – pansionaati. Praktikasüsteem on üldiselt sama. Meeldiva mulje jättis, et ettevõte pidas väga tähtsaks õpilastele praktikakorralduse ja praktika sisu tutvustamist ettevõttes enne praktika alustamist koguni kahel päeval. Kuna tegemist oli hooldustöötaja praktikaga, siis õpilane ei tööta praktikal kunagi üksi - iseseisvalt, vaid alati koos praktikajuhendaja – mentoriga.
Stažeerimisel osalesime ka ise õpitoas, kus tutvusime Leedu rahvusköögiga ning valmistasime koolitaja juhendamisel rahvustoite – tsepeliine ja jõhvikakisselli ning maitsesime erilist küpsetist.
Vabal ajal tutvusime Klaipedaga lähemalt. Suures ja avaras sadamalinnas on palju vaatamisväärset - kaunis vanalinn, promenaad, stiilsed sadamaehitised, muuseumid, skulptuuride park jpm.
Täname Ernestas Galvanauskase Klaipeda Kutsehariduskeskust väga külalislahke vastuvõtu ja sisuka programmi eest!
Terje Kruusalu
Merle Vilson
Lätist osalesid kohtumisel Kuldiga Tehnoloogia ja Turismi Tehnikakooli projektijuhid.
Eesti, Läti ja Leedu ühisprojekti eesmärgiks on Balti riikide kogemustest õppimine ning projekti tulemusena koostatakse e-raamat, millesse koondatakse info Leedu, Läti ja Eesti kutseharidussüsteemist ning parimad näited täiskasvanute koolitusest.
Stažeerimisel tutvusime kutsehariduskeskuse osakondadega – teenindus ja tervishoid ning ehitus, transport ja tehnoloogia ning raamatukoguga. Külastasime praktilisi tunde ja kursusi ehituse, puitehituse, tisleri, keevituse töökodades ning juuksuri ja floristika õppeklassides. Kutsehariduskeskuses õpib 1000 õpilast, lisaks osaleb erinevates täienduskoolitustes 600 kursuslast. HEV õpilased õpivad eraldi väikestes rühmades (kuni 8 õpilast) floristika, toitlustamise, massaaži jt erialadel. Kutsehariduskeskuse üheks õppehooneks on rehabilitatsioonikeskus, kus õpitakse vastavaid erialasid ning osutatakse teenuseid kogukonna elanikele.
Kutsehariduskeskuse transpordi õppekeskus asub Klaipedast 12 km kaugusel. Loodud on kõik võimalused erinevate kategooriate sõidukijuhtide (A, A1, A2, B, BE, C, D, CE) kursuste läbimiseks, lisaks ADR kursused, kokku 95 erinevat kursust. Meile tutvustati õppehoonet, kus toimuvad kursused ning harjutamiseks on olemas sõidusimulaator. Võimsa mulje jättis autodroom, kus saab libedarajasõitu teha, mida meile ka demonstreeriti.
Täiskasvanute koolituses toimuvad eraldi kursused töötutele, koostöös Tööturuametiga, kas individuaalõppena või väikestes gruppides. Ettevõtjatele korraldatakse enam ettevõttesiseid koolitusi, kus on samuti väikesed grupid. Probleemiks on see, et ettevõtjad ei ole huvitatud oma töötajate koolitamisest kursustel. Eelistatakse töökohapõhist õpet. Täienduskoolitused kõikidele sihtgruppidele toimuvad enamasti päevasel ajal.
Tutvusime Tööturuameti tööga – nende teenustega ning töötutele suunatud programmidega. Erinevalt Lätist ja Eestist tegeleb Tööturuamet ainult töötutega. Eraldi tegeletakse noorte töötutega, kelle nõustamine toimub eraldi asuvates ruumides. Probleemiks on noorte vähene motivatsioon õppida ja tööd leida.
Meile tutvustati kutsehariduskeskuse sotsiaalseid partnereid ning külastasime tunnustatud ja hinnatud praktikaettevõtet – pansionaati. Praktikasüsteem on üldiselt sama. Meeldiva mulje jättis, et ettevõte pidas väga tähtsaks õpilastele praktikakorralduse ja praktika sisu tutvustamist ettevõttes enne praktika alustamist koguni kahel päeval. Kuna tegemist oli hooldustöötaja praktikaga, siis õpilane ei tööta praktikal kunagi üksi - iseseisvalt, vaid alati koos praktikajuhendaja – mentoriga.
Stažeerimisel osalesime ka ise õpitoas, kus tutvusime Leedu rahvusköögiga ning valmistasime koolitaja juhendamisel rahvustoite – tsepeliine ja jõhvikakisselli ning maitsesime erilist küpsetist.
Vabal ajal tutvusime Klaipedaga lähemalt. Suures ja avaras sadamalinnas on palju vaatamisväärset - kaunis vanalinn, promenaad, stiilsed sadamaehitised, muuseumid, skulptuuride park jpm.
Täname Ernestas Galvanauskase Klaipeda Kutsehariduskeskust väga külalislahke vastuvõtu ja sisuka programmi eest!
Terje Kruusalu
Merle Vilson
