Uudised

Kanuumatk Võhandu jõel koos slovakkidega 23. oktoober

Erasmus+ programmi raames Võrumaa Kutsehariduskeskuses praktiseerivatele slovakkidele sai korraldatud 17.10.2017 kanuutripp Võhandu jõel Leevilt Süvahavva tammini.


Instruktaaži viis läbi ja matka juhtis , Hillar Irves, Ekstreempark OÜ-st. 

Peale seda, kui kogu meeskond oli kokku aetud, ohutustehnikat tutvustatud ja päästevestid selga aetud, tehti veel enne mõned selfie’d ja videod, seejärel hakkasime pihta. Kogu distants oli ca 8 km pikk, nii mitmegi tammi kohaga. Hiljutistest vihmahoogudest tingituna oli jões veetase tavalisest kõrgem. Kanuumatk on tõsine meeskonnasport, kus koos kanuus olles, tuleb teha kiiret ja tõhusat meeskonnatööd – vastasel korral lõpetad mitte just kõige soojemas vees. Mingi hetk keset retke hakkas vihma sadama, seda ma tegelikult ei märganudki, sest olin juba märg vette kukkumistest. Ilma vigastusteta, laabus kogu retk sujuvalt. Sai teepeal olles tehtud pilte, videoid ja üksteisele kaasa elatud.

Minu jaoks oli see esimene kord kanuuga sõita. Kuigi meie retk oli kohati rohkem siplemine ja ellujäämine vetevoogudes kui korralik tehniline kanuutamine, oli kõik ikkagi äge. Oluline oli emotsioon ja hetke hasart. Sellele sain taaskord ise kinnitust, sest kokku sai meie kanuu tagurpidi keeratud neljal korral. Kui esimene kord veidi ehmatas ära, et kõik asjad olid märjad, siis hiljem vette kukkudes tuli vaid muie näole. Kui ikka täiega panna, siis lõpuni välja! Nii ta tegelikult kulgeski.

Süvahavval kostitas Olga meid suurepäraste isetehtud tseburekkide ja pärnaõie teega. Vahetasime riided, kuivasime veidi, pakkisime asjad ja läksime ära. Kuigi kehal oli veel hiljem peale riiete vahetust veidi jahe, oli siiski mõnus tunne ja näod olid kõigil naerul. Külalistele meeldis väga nendele organiseeritud kanuumatk.

 

Rait Kapp

Instruktaaži viis läbi ja matka juhtis , Hillar Irves, Ekstreempark OÜ-st. 

Peale seda, kui kogu meeskond oli kokku aetud, ohutustehnikat tutvustatud ja päästevestid selga aetud, tehti veel enne mõned selfie’d ja videod, seejärel hakkasime pihta. Kogu distants oli ca 8 km pikk, nii mitmegi tammi kohaga. Hiljutistest vihmahoogudest tingituna oli jões veetase tavalisest kõrgem. Kanuumatk on tõsine meeskonnasport, kus koos kanuus olles, tuleb teha kiiret ja tõhusat meeskonnatööd – vastasel korral lõpetad mitte just kõige soojemas vees. Mingi hetk keset retke hakkas vihma sadama, seda ma tegelikult ei märganudki, sest olin juba märg vette kukkumistest. Ilma vigastusteta, laabus kogu retk sujuvalt. Sai teepeal olles tehtud pilte, videoid ja üksteisele kaasa elatud.

Minu jaoks oli see esimene kord kanuuga sõita. Kuigi meie retk oli kohati rohkem siplemine ja ellujäämine vetevoogudes kui korralik tehniline kanuutamine, oli kõik ikkagi äge. Oluline oli emotsioon ja hetke hasart. Sellele sain taaskord ise kinnitust, sest kokku sai meie kanuu tagurpidi keeratud neljal korral. Kui esimene kord veidi ehmatas ära, et kõik asjad olid märjad, siis hiljem vette kukkudes tuli vaid muie näole. Kui ikka täiega panna, siis lõpuni välja! Nii ta tegelikult kulgeski.

Süvahavval kostitas Olga meid suurepäraste isetehtud tseburekkide ja pärnaõie teega. Vahetasime riided, kuivasime veidi, pakkisime asjad ja läksime ära. Kuigi kehal oli veel hiljem peale riiete vahetust veidi jahe, oli siiski mõnus tunne ja näod olid kõigil naerul. Külalistele meeldis väga nendele organiseeritud kanuumatk.

 

Rait Kapp