Erasmus+ programmiga Jyväskyläs praktikal 27. March
Meie oleme Rait ja Marell Võrumaa Kutsehariduskeskusest ja õpime vastavalt giid-reisisaatja ja majutusteeninduse erialadel. Sel aastal (25.02-17.03.2018) oli meil suurepärane võimalus osaleda kolm nädalat praktikal Erasmus+ vahetusõpilaste programmi raames Soomes Jyväskyläs.
Meil oli võimalus näha, kuidas Jyväskylä kolledžis õpitakse, mida nad teevad ja mida õpivad. Järgnevalt anname ülevaate, mida me seal tegime, kuidas tundus ja millised olid tulemused.
Selleks, et kohale jõuda, tuli meil teha 13-tunnine rännak bussi, laeva ja taksoga, mis oli juba iseenesest küllaltki väsitav. Kohale jõudes tervitasid meid krõbedad külmakraadid, mis tegelikult olid meie kaaslasteks kogu kolme nädala jooksul.
Niipea, kui olime ennast sisse seadnud kooli ühiselamusse ja asjad lahti pakkinud, hakkasime koheselt tegutsema. Kuna külmakraade oli palju ja tegemist siiski talvega, siis pagas oli täis erinevaid aktiivse talvise puhkuse jaoks vajaminevaid riideesemeid – talvesaabastest kuni villaste mütsideni.
Programm võis alata. Esmalt oli meil tutvumismäng Soome õpilastega. Sai nalja, kogu tegevus oli hästi läbi mõeldud ja organiseeritud. Esmamulje oli oodatust positiivsem – uus koolihoone, kaasaegne sisustus klassiruumides, hea koolitoit restoranis, palju ruumi ja avar. Klassiruumid iseenesest on juba midagi innovatiivset. Õpilased vedelevad kott-toolidel, tumbadel või sofadel, keegi eriti ei istu laua taga, nagu meil Eestis tavaks, sest laudu neil seal polnudki. Loomulikult on õppehoones ka nn “normaalseid klassiruume”, kuid nad on igavad ja näevad igal pool samasugused välja. Siin oli vastupidi – õdus ja mõnus õhkkond. Palju parem on õppida sellistes tingimustes. Lisaks on koolis palju erinevaid võimalusi aja veetmiseks ja enesetäiendamiseks. Kvaliteet on siin märksõnaks, sest see kirjeldab hästi nii tegevusi kui ka häälestatust.
Kolme nädala jooksul oli meil võimalus võtta osa erinevatest talvistest aktiivse ajaveetmise võimalustest värskes õhus. Lisaks osavõtule saime osa ka ettevalmistuse protseduuridest. Saime proovida räätsadel matkamist, mäesuusatamist, fatbike’ga sõitmist, uisutamist nii liuväljal kui ka järvejääl, talisuplust ja ehedat Soome sauna. Samuti oli meile organiseeritud kultuuriprogramm Jyväskyläs ja selle lähiümbruses. Tegevused olid sujuvad ja hästi organiseeritud. Kõige tähtsam asi tegevuste juures oli isiklik ohutus ja ohutustehnika järgimine. Igaühe enda asi on seda jälgida, sest see on esmatähtis kõigi tegevuste korral. Enne iga väljasõitu viidi läbi ohutustehnika tutvustus, mida võib teha ja mida mitte. Ohutustehnika, liikumine, ümbruse jälgimine – kõik on tähtis. Mis puudutab varustust, on ilmselge, et see peab olema sobiv ja õiges suuruses. Samuti on tähtis kihiline riietumine ja isiklik soov õppida.
Need kolm nädalat on olnud hea võimalus õppida, sest tegime palju tegevusi esimest korda elus, nagu näiteks mäesuusatamine, fatbike’ga sõitmine ja uisutamine järvejääl. Kõik saab alguse põhiliste algtõdede omandamisest ja nende järgimisest, kasutades õiget tehnikat. Tegelikult pole tähtis, palju keegi kukub, vaid mitu korda püsti tõuseb. See on määrava tähtsusega ja viib edasi. Iga asi on alguses raske, lõpuks oled siiski see just sina, kes paremaks saab. See andiski juurde enesekindlust, tehes kaasa kogu programmi kolme nädala jooksul.
Asjaolu, et Eesti ja Soome on naaberriigid, kellel on palju ühist, on meil samamoodi palju erinevusi. Elu kvaliteet on erinev, nii nagu ka õpilaste endi prioriteedid koolis. Õpilased Soomes teevad palju asju ise ja on rohkem praktilisemad kui meie Eestis. Kõik oleneb siiski isiksustest ja nende erinevustest, mitte niivõrd sellest, mis kellelegi meeldib ja mis mitte. Iga asi saab tehtud või tegemata jäetud igaühe vabal tahtel, kus igaüks õpib iseendale, mitte õpetajale ega koolile. Soome õpilased võtavad kooliskäimist ja õppimist tõsiselt, kutseharidus on noorte seas popp. Eestis on kutseharidusel noorte seas kuidagi halb maik juures, kutseõpe on oluline pigem täiskasvanute jaoks. Soome õpilased suudavad juba kooli ajal tegelikult täiesti vabalt juhendada ja giidida erinevaid gruppe talviste vabaaja veetmise tegevuste kaudu. Hämmastav oli nende pädevus ja tahe tegutseda. Õpilased Soomes reaalselt teevadki rohkem praktikat, klassiruume kasutatakse vaid analüüside, kokkuvõtete tegemiseks, plaanide paikapanemiseks, vestlemiseks.
Üldiselt oli osalemine Erasmus+ programmis superhea kogemus tulevikuks. Võõrustajad organiseerisid meile palju erinevaid tegevusi, tutvustasid Soomet, traditsioone, toitu, vaatamisväärsusi ja õppeprogramme. Õppisime palju, osalesime kõikidel tegevustel. Oleme uhked, et saime sellise unikaalse kogemuse osaliseks.
Marell Erikson, Rait Kapp
Meil oli võimalus näha, kuidas Jyväskylä kolledžis õpitakse, mida nad teevad ja mida õpivad. Järgnevalt anname ülevaate, mida me seal tegime, kuidas tundus ja millised olid tulemused.
Selleks, et kohale jõuda, tuli meil teha 13-tunnine rännak bussi, laeva ja taksoga, mis oli juba iseenesest küllaltki väsitav. Kohale jõudes tervitasid meid krõbedad külmakraadid, mis tegelikult olid meie kaaslasteks kogu kolme nädala jooksul.
Niipea, kui olime ennast sisse seadnud kooli ühiselamusse ja asjad lahti pakkinud, hakkasime koheselt tegutsema. Kuna külmakraade oli palju ja tegemist siiski talvega, siis pagas oli täis erinevaid aktiivse talvise puhkuse jaoks vajaminevaid riideesemeid – talvesaabastest kuni villaste mütsideni.
Programm võis alata. Esmalt oli meil tutvumismäng Soome õpilastega. Sai nalja, kogu tegevus oli hästi läbi mõeldud ja organiseeritud. Esmamulje oli oodatust positiivsem – uus koolihoone, kaasaegne sisustus klassiruumides, hea koolitoit restoranis, palju ruumi ja avar. Klassiruumid iseenesest on juba midagi innovatiivset. Õpilased vedelevad kott-toolidel, tumbadel või sofadel, keegi eriti ei istu laua taga, nagu meil Eestis tavaks, sest laudu neil seal polnudki. Loomulikult on õppehoones ka nn “normaalseid klassiruume”, kuid nad on igavad ja näevad igal pool samasugused välja. Siin oli vastupidi – õdus ja mõnus õhkkond. Palju parem on õppida sellistes tingimustes. Lisaks on koolis palju erinevaid võimalusi aja veetmiseks ja enesetäiendamiseks. Kvaliteet on siin märksõnaks, sest see kirjeldab hästi nii tegevusi kui ka häälestatust.
Kolme nädala jooksul oli meil võimalus võtta osa erinevatest talvistest aktiivse ajaveetmise võimalustest värskes õhus. Lisaks osavõtule saime osa ka ettevalmistuse protseduuridest. Saime proovida räätsadel matkamist, mäesuusatamist, fatbike’ga sõitmist, uisutamist nii liuväljal kui ka järvejääl, talisuplust ja ehedat Soome sauna. Samuti oli meile organiseeritud kultuuriprogramm Jyväskyläs ja selle lähiümbruses. Tegevused olid sujuvad ja hästi organiseeritud. Kõige tähtsam asi tegevuste juures oli isiklik ohutus ja ohutustehnika järgimine. Igaühe enda asi on seda jälgida, sest see on esmatähtis kõigi tegevuste korral. Enne iga väljasõitu viidi läbi ohutustehnika tutvustus, mida võib teha ja mida mitte. Ohutustehnika, liikumine, ümbruse jälgimine – kõik on tähtis. Mis puudutab varustust, on ilmselge, et see peab olema sobiv ja õiges suuruses. Samuti on tähtis kihiline riietumine ja isiklik soov õppida.
Need kolm nädalat on olnud hea võimalus õppida, sest tegime palju tegevusi esimest korda elus, nagu näiteks mäesuusatamine, fatbike’ga sõitmine ja uisutamine järvejääl. Kõik saab alguse põhiliste algtõdede omandamisest ja nende järgimisest, kasutades õiget tehnikat. Tegelikult pole tähtis, palju keegi kukub, vaid mitu korda püsti tõuseb. See on määrava tähtsusega ja viib edasi. Iga asi on alguses raske, lõpuks oled siiski see just sina, kes paremaks saab. See andiski juurde enesekindlust, tehes kaasa kogu programmi kolme nädala jooksul.
Asjaolu, et Eesti ja Soome on naaberriigid, kellel on palju ühist, on meil samamoodi palju erinevusi. Elu kvaliteet on erinev, nii nagu ka õpilaste endi prioriteedid koolis. Õpilased Soomes teevad palju asju ise ja on rohkem praktilisemad kui meie Eestis. Kõik oleneb siiski isiksustest ja nende erinevustest, mitte niivõrd sellest, mis kellelegi meeldib ja mis mitte. Iga asi saab tehtud või tegemata jäetud igaühe vabal tahtel, kus igaüks õpib iseendale, mitte õpetajale ega koolile. Soome õpilased võtavad kooliskäimist ja õppimist tõsiselt, kutseharidus on noorte seas popp. Eestis on kutseharidusel noorte seas kuidagi halb maik juures, kutseõpe on oluline pigem täiskasvanute jaoks. Soome õpilased suudavad juba kooli ajal tegelikult täiesti vabalt juhendada ja giidida erinevaid gruppe talviste vabaaja veetmise tegevuste kaudu. Hämmastav oli nende pädevus ja tahe tegutseda. Õpilased Soomes reaalselt teevadki rohkem praktikat, klassiruume kasutatakse vaid analüüside, kokkuvõtete tegemiseks, plaanide paikapanemiseks, vestlemiseks.
Üldiselt oli osalemine Erasmus+ programmis superhea kogemus tulevikuks. Võõrustajad organiseerisid meile palju erinevaid tegevusi, tutvustasid Soomet, traditsioone, toitu, vaatamisväärsusi ja õppeprogramme. Õppisime palju, osalesime kõikidel tegevustel. Oleme uhked, et saime sellise unikaalse kogemuse osaliseks.
Marell Erikson, Rait Kapp
