Lingirada: Võrumaa Kutsehariduskeskus > Uudised > Kutseõpetajad-stažöörid tutvusid Nordplus Junior projekti „Best practise from each other“ raames Soome Vabariigis reformieelse kutseõppega

 
 

Kutseõpetajad-stažöörid tutvusid Nordplus Junior projekti „Best practise from each other“ raames Soome Vabariigis reformieelse kutseõppega

 

Emadepäeva, 14. mai hommikul istusime kell 5.45 Võrus VKHK liikuvvarasse Caravelle, et asuda üle 700- kilomeetrilisele Lapua-reisile, tutvuma kutsehariduse olukorraga Soome Vabariigis. Aare (Pedras) oli bussijuhina reisiks valmistunud: koostanud marsruudi ja selle hoolikalt pähe õppinud. Nõnda keeras ta rooli nagu kogenud „rekkakuljettaja“ ning juhtis stažöörid kindlal käel Lapuasse. Looduskaunis Ikaalises oli väike lõunapaus.

Kohale jõudnud, saime Sedu koolituskeskuse projektijuhilt Tanja Rajalalt ühiselamutubade võtmed, kolisime sisse ja kiirustasime toidupoodi õhtu- ning hommikusööki hankima. Kõigile, kes Lapuasse satuvad, julgeme soovitada – astuge sisse Pizzeria Elma-sse. Mõistliku hinna eest antakse normaalsuuruses pitsa, millest jätkub vähemalt kaheks õhtusöögiks. Kusjuures, ülejäägi kaasavõtmiseks on letil kogu aeg ootel fooliumirull.

Esmaspäev on tööpäev. Hommik algas kell 8.30 Sedu koolituskeskuse Lapua õppekohas. Tanja tutvustas Sedu koolituskeskust ja Soome haridussüsteemi. Sedu on 14 õppekohas õppiva umbes 4200 õpilase ja 600 töötajaga Lõuna-Pohjanmaa maakonna suurim koolituskeskus. Lapuas on umbes 400 õpilast, kes õpivad äri, turismi, kokanduse, ehituse, elektri, metallitöö ja infotehnoloogia valdkonna erialadel.

Soome haridussüsteem on praegu üldjoontes sarnane Eesti hariduse korraldusega. Kutseõppesse läheb põhikooli lõpetajatest ligikaudu 45%. Aga et head veel paremaks teha, on soomlased otsustanud 2018. aastal reformida oma kutseharidust õppijakeskseks. Rahastama hakatakse õpilaste poolt läbitud moodulite, mitte õpilaste arvu järgi – ühendatakse noorte ja täiskasvanute õppimine, vastuvõtt hakkab toimuma aastaringselt, õppijad saavad individuaalsed õppeplaanid, suurendatakse töökohapõhiste õppekohtade arvu, õppimise kestus sõltub õpilase oskustest ja õppimiskiirusest.

Järgnes soomlastele ülioluline kohvipaus, mille järel liitusid meiega kohalikud õpetajad-giidid. Kuulnud meie võõrkeele valikutest, leiti kiiresti kaks vene juurtega õpilast, kes hakkasid tõlkideks.

Andres (Aruväli), Elin (Tammsalu) ja Irina (Porohnja) sõitsid ehitusõpetaja Janne Huhtalaga tutvuma ehitusõpilaste töödega. Kool ostab maa ja ehitusmaterjalid ning praktilise töö käigus ehitavad õpilased õpetajate juhendamisel majad vundamendist korstnani valmis, kaasa arvatud paigaldavad kütte- ja elektrisüsteemid, köögitehnika, viimistlevad jne. Korraga ehitatakse mitut maja ja ühe hoone ehitamiseks kulub 2-4 aastat. Kui maja on valmis, müüb kool selle maha. Õpilased samuti remondivad ja parandavad ehitisi, objektil töötavad õpilased iseseisvalt ja õpetaja käib aeg-ajalt vaatamas. Parajasti oli ühel külastatud objektil käsil maja välisvoodri vahetus (tuuletõke, laudis) ja teisel puitmaterjali laohoone katusedetailide valmistamine. Ehitusel töötavad ka juba 1. kursuse õpilased, vaid esmased töövõtted omandatakse kooli õppeklassis.

Õpilased ise ehitavad maja algusest lõpuni valmis
Õpilased ehitavad maja algusest lõpuni valmis

Jüri (Post) veetis ennelõuna metalliõpetaja Mika Lassila tööga tutvudes. Pärastlõunal ühinesid nad automaatikutega.

Aare ja Lasse Ruotsala suhtlesid aktiivselt soome-inglise-eesti segakeeles nii automaatikute ja elektrikute õpetamise kui ka päevakajalistel ja olmelistel teemadel. Kõige huvitavam oli tutvuda Targa Maja ning õpilaste poolt ehitatavate majade küttesüsteemidega. Aare ja Jüri jõudsid maja kõigest 0,8 mm paksusele tsingitud plekk-katusele.

Käime 0,8 mm katust mööda
Käime 0,8 mm katust mööda

Külli (Kukk) ja Riina (Reha) külastasid Arja Jyhla-Ketola matemaatika tundi kokkadele, tutvusid kokaõpingutes kasutatava arvutiprogrammiga, mis abistab toidu toiteväärtuse, toitainete sisalduse ja hinna arvutamisel. Samuti said nad viibida erivajadustega õpilaste füüsikatunnis. Klassis oli kaks aktiivsushäirega õpilast ning neid  õpetati eraldi, et nad ei segaks ülejäänud õpilaste tegemisi.

Kuna koolipäev kestab Soomes kella 15-ni, siis saime meie näha Platepower OY tööd. Platepower Oy toodab lehtmetalltooteid. Jüri tutvustas Kimmo Känsäkoski mõningasel abil ettevõttes kasutatavaid seadmeid, masinaid ja lehtmetalli töötlemise tehnoloogiaid. Nägime painutus-, laserlõikus- ja stantsimiskeskust ning valmistoodangut. Platepower OY on õpilastele praktikakohaks  ja võtab praktikale ka vahetusõpilasi.

Kogu päeva läbivaks punaseks jooneks olid kohvipausid. Neist viimase, loomulikult taas kookidega kohvijoomise, korraldas äärmiselt külalislahke ühiselamu komandant Katarina Lehtola oma kontoris.

Õhtust vaba aega kasutasime puhkamiseks ühikatoas, jalutamiseks linnas, lõõgastumiseks kohalikus ujumis- ja saunakeskuses. Basseini saab sooritada vettehüppeid, sest vee sügavus on kuni 3,8 m.

Teisipäeva hommikul suundusime kohe töömaailma – metalliettevõttesse KPA Unicon. Ettevõte toodab hiigelsuuri soojusvaheteid elektrijaamade tarvis. Soojusvahetites on sadade meetrite kaupa raudtorusid ja tuhandeid keevitajate töötunde. Aastas valmib 5-6 soojamahutit, hind à 2-10 miljonit eurot. Fotografeerimine oli keelatud!

Seejärel sõitsime Tanja järel Sedu Seinäjoe  Kirkkokatu õppekohta, kus meid  võttis vastu ja jalutas mööda kooli värvikas õpilaste nõustaja Maikki Saarnisto. Selles õppekohas õpetatakse automaatikuid, infotehnolooge, maalreid, juuksureid, torulukkseppi, elektrikuid, ehitajaid. Külastasime õppeklasse ja töökodasid.

Sedu Seinäjoe õppekeskuse hoovis
Sedu Seinäjoe õppekeskuse hoovis

Lõunat süües kuulsime hüüatust: “Kas ma kuulen eesti keelt?“ Selgus, et kõrvallauda oli juhtunud ehituse eriala õpilane Tanel Tartust. Tanel elab Soomes, kus kõigepealt õppis poole aastaga selgeks soome keele, ja õpib Sedus juba 3. aastat. Järgnes leebe ülekuulamine, sest küsida sai ju eesti keeles.

Peale lõunat oli veel külastusnimistus maalrite praktikaruum ning taas suundusime ehitusplatsile vaatama õpilaste ehitatavaid maju.

Sedu Kirkkokatu koolihoone lähedal nägime Alvar Aalto projekteeritud hooneid: 1965. aastal valminud kohaliku omavalitsuse keskust ja kirikut. Soome ehituskunstiga tutvumiseks sõitsime 2016. aastal Seinäjoel toimunud elamumessiks ehitatud linnaossa. Kuna elamud võeti pärast messi kasutusele, siis saime vaadata maju vaid väljast. Lähemalt uurisime „periskoopmaja“, mis paiknes Kyrkösjärve kaldal. Majja on paigaldatud peeglid nõnda, et kõrguskartlikud inimesed saaksid vaadet järvele nautida 1. korruselt.

Tänasime Tanjat ning algas kodutee 1. etapp: Seinäjoki-Espoo-Leppavaara. Kohvipausini tuttavas kohas Ikaalises oli kõik veel päris rahulik. Siis hakkasid tulema teated hostelitubade topeltbroneerimisest ja uue magamiskoha otsimisest. Seejärel ekslesime Espoo ja Helsingi tänavatel, sest meie GPS-seade oli aeglasem kui Aare. Kõik lõppes hästi, tõsi küll, natuke hiljem, kui lootsime. Džentelmenid transportisid naiskolleegide kohvrid uude majutuskohta (5 minutit hostelist jalgsi) ja seal ootas meid ees tore üllatus – kahekohaliste tubade asemel oli meie käsutuses kahe magamistoaga korter. Mehed pidid leppima oma toapugerikega.

Kesknädalat kasutasime koolituskeskuse Omnia tööde-tegemiste uurimiseks. Meid võttis vastu Mona Olander, kes tutvustas kooli. Omnia koolitab aastas umbes 10 000 õppurit: noorte kutseõpe, täiskasvanute koolitus, ametiõpe, lisa- ja täiendkoolitus, immigrantide koolitus. Osa koolist moodustab InnoOmnia, mis pakub arendusteenust.

Jalutasime läbi õpperuumide ja jätsime Jüri sepistama, vaske kohrutama ja metallehistööga tegelema. Need on nüüd Jüri uued oskused.

Aare tutvus lähemalt puidutöötlemise automaatikaseadmetega.

Andres käis ehitusõpetajaga objektil, kus õpilased panid kokku lintvundamendi raketisi ja armeerisid lintvundamenti.

Elin, Irina, Külli ja Riina käisid kooli raamatukogus. Me ei leidnud ühtegi eestikeelset õpikut. Aga Soomes on igal erialal välja antud õpik üldainete lõimimiseks, näiteks: matemaatika õpik hooldusõdedele, matemaatika õpik kokkadele, matemaatika õpik elektrikutele, jne. Kuna Soomes elab palju immigrante, siis on nende integreerimiseks koostatud lihtsas soome keeles rohke pildimaterjaliga mitmeid Soome ajalugu, kultuuri ja olustikku tutvustavaid õpikuid.

Habe või juuksed
Habe või juuksed

Lisaks vaatasime üle juuksurite, iluteenindajate, spaateenindajate, õmblejate õppetöökojad. Kahjuks ei olnud aega neis osutatavate teenuste nautimiseks. Küll aga saime lõunaks tulevaste kokkade poolt valmistatud taipärast karrirooga, mis tšillisõpradele väga maitses, ning desserdiks banaani karamelli-kookose kastmes. Käisime ka InnoOmnia ruumides. Lähemalt tutvustas meile lahke keemia-, füüsika-, matemaatikaõpetaja hooldusõdede koolituse ruume, õppevahendeid, -meetodeid. Hooldusõe, vanurite hooldaja eriala on tulenevalt rahvastiku vananemisest  Soomes väga populaarne. Täiskasvanute õppegruppides koolitatakse rohkesti erineva nahavärvusega immigrante, kuhu on sattunud mitu eestlastki. Klassiruumides on palju vahendeid praktiliseks harjutamiseks: mannekeenid, hooldusvahendid, inva- tehnilised abivahendid…

Teeninduse õppeklassi oaas
Teeninduse õppeklassi oaas

Kõik koos jälgisime Kahoot- i kasutamist emakeeletunnis ning kuulsime puhtas soome keeles ülevaadet keeleõpetusest kutsekoolis.

Pärastlõunal otsustasid Aare ja Jüri meid viia Soome loodusesse. Käisime kaunis Porkkala sadamas. Porkkala neemel oli oluline sõjaline tähtsus, sest paiknedes Soome lahe kõige kitsamas kohas, võimaldas see koos Eestis Naissaarel asunud rannakaitsepatareiga blokeerida laevatee Soome lahe kaudu Leningradi. Neemelt on Eesti rannikule 36 km ja Helsingisse 18 km. Jätkusõja lõpetanud Moskva vaherahuga läks neem rendilepinguga Nõukogude Liidu haldusesse ja sinna rajati Porkkala mereväebaas. Neem pidi jääma Nõukogude Liidu kontrolli alla 50 aastaks, kuid 1950. aastatel toimunud raketirelvastuse kiire arenguga kaotas Porkkala mereväebaas oma sõjalise ja strateegilise tähtsuse ja 1956. aasta jaanuaris anti see tagasi Soomele. Porkkala sadamas on lisaks kohalike laevakohtadele 30 laevakohta külalistele, slipp paatide vettelaskmiseks, ning vee sügavus võimaldab maabuda kuni 2,4 m süvisega laevadel. Samuti on sadamas autoparkla, suvisel ajal töötab kohvik ning on võimalik septi- ja pilsitühjendus. Tagasiteel nägime bussiaknast jalutavat põdraperet ja üle tee kiirustavat kitse.

Neljapäeval saame koju. Hommikupooliku veetsime Helsingi messikeskuses, kus toimusid Soome kutsemeistrivõistlused Taitaja 2017. Vaatasime, imetlesime, salvestasime ohtrasti mälu- ja digipilte.

Pärastlõuna ja õhtu kulusid kojusõidule. Teel vahetasime muljeid ja tegime kokkuvõtteid nähtust-kuuldust. Üldpilt kutse- ja täiskasvanute koolituses on sarnane Eestiga. Laste arvu vähenemine ning tehnoloogia arenemisest ja maailma muutumisest tingitud tööturu muutumine toob kaasa esmaõppe vajaduse vähenemise, ent ümber- ja täiendusõppe hulga suurenemise.

Vestlustest õpetajate, õpilastega jäi mulje, et õpilased on motiveeritumad, neil on ettekujutus ja teadmised neid ootavast töömaailmast. Õpilased põhjuseta koolist ei puudu. Tunni ja praktilise töö ajal ei ole alaliseks kaaslaseks mobiiltelefon, ehkki vahel harva mõni vilksatas. Õpilaste ja õpetajate suhtlemine on vaba ja sõbralik. Koolides on noortele VALMA-klassid, toeks neile, kes pole veel leidnud teda huvitavat eriala või on esmavalikus pettunud. Neil on võimalus mitte jääda õpingutest eemale, vaid liituda VALMA klassiga, kus saab täiendada oma teadmisi ja oskusi, tutvuda erinevate ametitega, et olla valmis jätkuvateks kutseõpinguteks.

Töörõivad ja turvajalatsid, isiklikud kaitsevahendid õpilastele ostab kool. Pärast kooli lõpetamist vajaminevad tööriistad ostab õpilane kooliga kahasse, kasutab neid õpingute ajal ja võtab töömaailma kaasa.

Üsna palju õpingute käigus loodust, toodetust turustati. Ka kutsemeistrivõistlustel valminud tööd pandi müüki. Ootame huviga uudiseid 2018. a kutseharidusreformi läbiviimisest ja kordaminekutest.

Täname võimaluse eest osaleda projektis Nordplus Junior „Best practise from each other“. Nii nagu projekti nimigi ütleb, saime tõepoolest parimaid kogemusi üksteiselt, mida edaspidi oma töös kasutada.

 

Andres Aruväli, Külli Kukk, Aare Pedras, Irina Porohnja, Jüri Post, Riina Reha, Elin Tammsalu

Sildid: , , , ,

Kommenteerimine on suletud

Vabandame, kuid sellele postitusele ei saa jätta kommentaare.