Lingirada: Võrumaa Kutsehariduskeskus > Uudised > Kokkuvõte 28.05.2014 Võrumaa Kutsehariduskeskuses toimunud Liivimaa kutsekoolide ühisseminarist

 
 

Kokkuvõte 28.05.2014 Võrumaa Kutsehariduskeskuses toimunud Liivimaa kutsekoolide ühisseminarist

 

Miks on vaja lõhkuda senine mudel – üldharidus + kutseõpe = kutsekeskharidus?

Miks peab nüüd olema nii – (üldharidus + kutseõpe) + üldharidus = kutsekeskharidus?

Miks ma pean oma seniseid õpetamisharjumusi muutma?

 

Inimlikud küsimused, sest enne, kui tormame pimesi mistahes käsku täitma, tahame saada vastuse küsimusele „miks“?

Kuigi küsimusele ei vastata küsimusega, tahaksime siiski õpetajatelt küsida: „Kas kutsekeskhariduse õppekaval õppija teadvustab täna üldharidusainete vajalikkust kutseõppe ja edasiõppimise kontekstis?“

Kui jah, on kõik korras – teadlik õpilane on arvestanud, et üldhariduse tänane maht ei pruugi võimaldada tal lisaõpinguteta kõrgkoolis jätkata. Teadlik õpilane saab aru, et kui ta matemaatika tunnis pindalaarvutustega hakkama ei saa, läheb tal erialaõpingutes ja töömaailmas raskeks.

Kui ei, tuleb seda ka täna selgitada, tulevikust rääkimata. Vastasel korral loome õpilastes pettekujutelma, et kutsekeskharidus = keskharidus. Need on olnud ja jäävad ka edaspidi täiesti erineva sisuga.

Pole mingi saladus, et õppija on koolis number üks! Kui poleks õppijaid, poleks vaja ka õpetajaid J Õppijal peab olema koolis huvitav, õppetöö peab olema eesmärgistatud ja motiveerima õpilast. Kutsekeskhariduse uuenevad õppekavad just seda ideed ellu viia püüavadki – teatud osa üldharidusest seotakse kutseõppega, et aidata õpilasel luua paremaid seoseid ja muuta üldharidusainete õpetamine erialakesksemaks ja seeläbi ka õpilasele köitvamaks.

On õpetajaid, kes võivad rahuliku südamega väita, et on lõiminud kogu aeg. Tublid! Jätkake palun samas vaimus! Kuid kindlasti on ka neid õpetajaid, kes seda nappi aega, mis kutsekeskhariduses üldharidusele jäetud on, ei raatsi/ei oska/ei taha erialaõppega jagada. Lõiming saab olema teie igapäevatöö lahutamatu osa. See ei tähenda, et peate oma aine ära unustama. Kaugeltki mitte, sest seoseid luua saab valdavalt siiski varem õpitule tuginedes (kindlasti on siinkohal ka erandeid, kuid need on pigem võtmepädevusi puudutavad lõimingud).

Lõimingu kavandamist toetava juhendmaterjali leiate siit

http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/l6imimise_juhendmaterjal_kokku.pdf

Hindamise kavandamist toetava juhendmaterjali leiate siit

http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Valjundipohine%20hindamine%20kutsekoolis.pdf

Rakenduskava koostamist toetavad juhendmaterjalid leiate siit

http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok/kooli-oppekavad/uldopingute-moodulid/Yldopingute-moodulite-rakendamist-toetavad-juhendmaterjalid

 

Seminari kokkuvõtteks esitame omalt poolt mõned aspektid, millele rakenduskava koostamisel võiks tähelepanu pöörata:

  • Rakenduskava valmimise tegevuskava koostamine konkreetse mooduli/õppekava eest vastutava inimese poolt

Koostage esmalt lõimimiseks vajalike tegevuste kava, mida on vaja üldse teha või teada, selgitage välja vajalik info: tunniplaani võimalused, kes on osalised, mis on tähtajad, millal ja kus rakenduskava välja töötatakse, mis on kellelgi vaja eelnevalt ette valmistada, kas on vaja mingit täpsustavat infot juhtkonnalt, SA Innovelt, HTM-lt jne.

  • Ühine rakenduskava sisu väljatöötamine

Mõelge ühiselt, mis on rakenduskava reaalne sisu, kes, millal ja mida teeb, kes millal, mida hindab, töö- ja hindamisjuhendid jne, sõlmige kokkulepped kompromisse leides.

  • Rakenduskava koostamisel arvestage kindlasti ka KHS §23 esitatud kutsekeskharidusõppe õpiväljunditega, erilist tähelepanu pöörake neile õppemeetodite valikul.
  • Kontrollige, kas hindamismeetodid/hindamisülesanded on kooskõlas ja sobituvad õppemeetoditega ning võimaldavad reaalselt kontrollida õpiväljundite saavutatust.
  • Lõimitud erialamoodulite puhul ei saa hinnata kohe ja eraldi üldharidusaineid. Lõimitud üldharidusel on eriala toetav ja kujundav eesmärk.
  • Kontrollige, kas rakenduskavas on esitatud kujundava hindamise meetodid või kokkuvõtva hindamise meetodid või mõlemad? Kui viimane variant, kas need on õpilase jaoks arusaadavalt kirjeldatud?
  • Kui pole võimalik mis iganes põhjustel koos tunnis olemist kavandada, tuleb rakenduskava ikkagi ühiselt valmis kirjutada ning kokku leppida, kes mida teeb.
  • Rakenduskavas ei pea olema eraldi tundide jaotust, aga enda jaoks on mõistlik tundide jaotus ikkagi lahti kirjutada. Kodulehele võiks minna ilma tundideta rakenduskava.

Tekitage endale õpetajana eraldi rakenduskava tööversioon, mida täiendate pidevalt tagasisidega, et teaks, mis töötab hästi, mis mitte, mis vajab muutmist.

 

Seminari ettekanded:

Üldharidusainete lõimimine ehituserialasse, A. Krull

Lõimige! Aga mida, kuhu ja kui palju?, P. Lilover

Lõimitud muusika- ja kunstiõpetus, M. Tigas ja M. Paulus

Loodus- ja sotsiaalainete kogemusi Tartu KHK-s, K. Jõgi ja R. Mändla

Kommenteerimine on suletud

Vabandame, kuid sellele postitusele ei saa jätta kommentaare.