Lingirada: Võrumaa Kutsehariduskeskus > Uudised > Kullamaal kooli esindamas

 
 

Kullamaal kooli esindamas

 

Turismi õppetooli kutseõpetaja Siiri Toomik osales 22. novembril k.a. Kullamaal MTÜ Eesti Maaturism, mille liige VKHK on, aastakoosolekul.

Tänavune aastakoosolek korraldati Väimelast vaadatuna vägagi kauges Eestimaa punktis – Lääne maakonnas Kullamaal Goldenbecki majaks nimetatud külaelukeskuses. Päev oli pikk, inforohke, aga huvitav. Ühingu nõukogu esinaine Signe-Sarah Arro ohjas päeva nii, et kõik plaanitu sai ette kantud ja ära kuulatud. Esinemata jäi vaid Riigikogu liikmel Annely Akkermannil, sest Riigikogus toimusid venitusistungid. Nii jäigi teadmata, mida ta oleks maaturismi ettevõtjatele rääkinud Eesti turismi ja kohaliku toidu toetusgrupi loomisest ja selle tegevusplaanidest. Proua Arro tegi päeva lõpus ka ise ühe ettekande kui Pilguse mõisa omaniku, kus ta emotsioone varjamata kõneles bürokraatiast, mis ettevõtjat piirab ja luurab. Ta loetles üles kõik need ametid, kes käivad kontrollimas või kellele tuleb aru anda (keskkonnaamet, veterinaar- ja toiduamet, päästeamet, PRIA, maksuamet, statistikaamet jne., kokku 12). Kontrollivate institutsioonide vahel tundub puuduvat andmete vahetuse süsteem. Enamusel juhtudest teostab kontolli ehk täidab oma tööülesandeid maksumaksja raha eest ülal peetav asutus, miks peab siis veel ka ettevõtja maksma? Kokku kulub Pilguse mõisal niisuguste asjade peale 3000 eurot aastas. Arro sõnum ja üleskutse oli – nii enam edasi ei saa! Kahjuks oli publik päeva lõpuks väsinud, paljud olid juba ka koduteele asunud – arutelu ei tekkinud ja ma ei saanudki teada, kas ja mida kavatsetakse ette võtta. Maaturismiga tegelevaid ühingu liikmeid oli kohal arvukalt, rohkem muidugi lähimaakondadest Lääne-, Saare- ja Hiiumaalt. Kes millest rääkisid? Näitleja Jüri Vlassov rääkis kuuljaid mõnusalt naerutades reisist mööda Eesti maaturismiettevõtteid, mis oli talle ja abikaasale auhinnaks Eesti mängu võitmise eest. Kiidusõnad olid ülivõrdelised, vastuvõtt oli kõikjal olnud kodune, toit maitsev ja omamaine. Monica Hankov (EAS Turismiarenduskeskuse tootearendusdirektor) rääkis uuest rahastamisperioodist 2014 –2020. Ettekanne kaasaegne ja hoogne – mida arendame, millele rõhku pöörame, võlusõnadeks arengukava, tegevuskava, meede, rahastamine, sihtgrupid, turundus, programmid. Millel siis rõhk on? Aga nimelt Eesti turunduskontseptsioonil, säästval turismil ja ligipääsetavusel. Arendada tervikpakette, leida uusi sihtrühmi, anda terviseturismile aina rohkem ja uut sisu – tervis on ka kohalik toit, kohalikud varad nagu muda ja mineraalveed, puhkus ilusas ja stressivabas keskkonnas. Interreg IVA projekti Heritage Tourism koordinaator Silja Lehtpuu  tutvustas eelnimetatud projekti. Auditoorium hakkas väsima, polnud ka võimendust, tagant ikka manitseti ettekandjat kõvemini rääkima. Tunnistan, sellest, kindlasti headest tegemistest rääkivast ettekandest ei jäänud paberile ühtegi märget. Seevastu Läänemaa kohaliku elu ja ajaloo tundja MTÜ Kullamaa Arboreetum dendroloog Lembitu Tarang, kes rääkis pärandkultuuri objektidest, sundis kuulama. Ka meie kooli raamatukogus on olemas Eesti maakondade pärandkultuuri tutvustavad raamatukesed. Nende koostamiseks on tehtud ära väga suur töö. Kaardistatud ja fikseeritud on kogu Eestimaal vanu kiviaedu, väravaid, kalme, piirikive, militaarset pärandit, maaparandusobjekte, sala- ja metsateid, kaeve, keldreid, truupe – ühesõnaga objekte, mis paljude jaoks ei ole mälestised, pole nad ka looduses atraktiivsed, ometi olulised meie mineviku ja elulaadi säilitamise jaoks.Teema on aktuaalne ka selles valguses, et 2013.a. on kuulutatud pärandiaastaks. Meie kandi tuntud turismiasjaline Margus Timmo (lisaks muudele ametitele ka eelmainitud Interreg projeti kvaliteedi töörühma juht) rääkis majutusettevõtete uue järgutamise põhimõtetest. Järkude arvu tahetakse vähendada, seni on neid 7, ja järgu ehk rukkilillemärgi andmisel arvestada lisaks mõõdulindiga fikseeritavale rohkem ka subjektiivset poolt – muljet, mugavust, meeldivust, stiili, rahvuslikku omapära ja koha ainukordsust. Euroopas tahetakse jõuda selleni, et nii Hispaania, Poola kui ka Eesti  klient kujutab suurepärast majutusasutust ühtemoodi ette, teab, mis teda siis ees ootab, kui ta valib suurepärase tiitlit kandva koha ööbimiseks ja puhkamiseks. Oluline on elamuse kvaliteet, klienditeeninduse tase, üldine seisukord. Majutusettevõtetele tahetakse anda rohkem mänguruumi. Järgud on: 2 rukkilille – rahuldav, 3 – hea, 4- väga hea ja 5 – suurepärane, erakordne. Ses osas seisab ees veel paljude inimeste suur töö. Veel kaks inimest – Eveli Loorents ja Kadi Elmeste – esindasid Interreg projekti, nimelt selle turundusstrateegia töörühma. Nende ettekandest jäi meelde, et turundustegevus tahetakse suunata kindlatele sihtrühmadele – Saksa loodus- ja kultuuriturist, Vene lähisuurlinnade inimene, kes tuleb siia pere või sõpruskonnaga, Soome pereturist ja konverentsiturist, Läti loodus- ja kultuuriturist, keda tahetakse harjutada käima meie saartel, Eesti siseturist. Tähelepanu olgu külastatavuse kestvuse pikendamisel ja turisti soov ja suund liikumiseks võiks olla linnast maale.  Marika Mann rääkis oma firma Estonian Nature Tours loodusretkede erakordsest edust maailma loodushuviliste seas. Meelde jäi (olen seda teadmist ka õppuritega jaganud) tema sõnum – Eesti puhas ja metsik, paljuski rikkumata ja rikas loodus on ainulaadne ressurss, mille uhkusega näitamine turistile, selle eest veel tasu ka saades, on lai tööpõld, paljuski veel harimata. Asjaolu, mida võiksid ja peaksid silmas pidama meie õpilased, tulevased turismiasjalised.  Altmõisa külalistemaja perenaine Meeli Lokk rääkis, kuidas nad korraldavad toredat maasikapidu. Algul kohaliku kogukonna jaoks mõeldud üritus on kasvanud ja tuntust kogunud. Üritusele oodatakse maasikaid sööma aga ka müüma. Kus asub Altmõisa? Iseseisev kodutöö – otsi netist üles.

Peeti ära ka kohustuslik aastakoosolek kõikide vajalike hääletuste ja kinnitamistega – majandusaasta tegevus- ja finantsaruanne, tegevusplaan ja eelarve. Sümpaatse mulje jättis tegevjuht Raili Mengel-Sünt, kes tundus oma tööd tegevat asjatundlikult ja südametunnistusega, energiliselt, mille tulemusena on ühing juurde saanud palju projektipõhist raha. Liikmed tunnustasid büroo head tööd toetava aplausiga. Lõunasöögiks oli välja reklaamitud kohalik toit – kartul, kaste, kapsas, liha, vahukooremagustoit, mis maitsesid väga hästi, aga olid nagu mujalgi Eestimaal. Lõunaeestlasena oli mulle uudne soolikasse topitud vorst, mille sisuks tundus olevat tangud, kartul, liha, muu aedvili? Nälg oli ja kõik maitses väga hea.

Päev sai otsa pimeduses. Käisin veel vaatamas Kullamaa ilusasti valgustatud kirikut, aga surnuaeda patseerima minna siiski ei julgenud.

 

Siiri Toomik

Sildid: ,

Kommenteerimine on suletud

Vabandame, kuid sellele postitusele ei saa jätta kommentaare.