VÕTA

 

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA) on protsess, millega haridusasutus kindlatest kriteeriumidest lähtudes hindab taotleja kompetentsuse (teadmised, oskused) vastavust vastuvõtutingimustele, õppekava või selle osa(de) õpiväljunditele või kutsestandardi kompetentsusnõuetele.

VÕTA hariduse omandamisel

VÕTA võimaldab õpingute jätkamisel arvestada oma seniseid töökogemusi, varasemaid õpinguid, täiendkoolitusi ja teatud juhtudel ka keskkoolis läbi võetud aineid. VÕTA abil on võimalik õpingud kiiremini läbida, vältida juba omandatu üleliigset kordamist ning õppetöös keskenduda ainult olulisele ja uute teadmiste-oskuste omandamisele. Ka on VÕTA abil võimalik täita sisseastumistingimusi.

Kogu protsess on taotleja jaoks vabatahtlik. Soovi korral on inimesel alati võimalus läbida kõik õppeained, mis on juba minevikus sooritatud või mille sisu on muul viisil eelnevalt omandatud. VÕTA pakub õppijale võimaluse õpinguid lühendada ning muudab selle kaudu kõrghariduse kättesaadavamaks, kuid selle võimaluse rakendamine sõltub juba inimese enda soovist.

VÕTA kutse andmisel

Mõnedes reguleeritud valdkondades töötamiseks on nõutav kutsetunnistuse olemasolu. VÕTA annab võimaluse omandada kutse lihtsamalt ning kiiremini, kui inimesel on olemas varasem kogemustepagas või teadmised, mis sobivad kokku kutsestandardis nõutuga.

Kellele on VÕTA kasulik?

VÕTA võib olla abiks inimestele, kes soovivad:

  • jätkata katkenud õpinguid;
  • teadlikult planeerida oma edasist karjääri;
  • vahetada õppekava (ka koolisiseselt);
  • jätkata õpinguid, aga neil ei ole valitud õppekaval või kursusel õpingute alustamiseks nõutavat kvalifikatsiooni;
  • täiendada oma teadmisi pärast hariduse omandamist või alustada tööd/õpinguid teises valdkonnas;
  • minna õppima välismaale, kuid nende haridustase ei vasta välisülikooli vastuvõtutingimustele;
  • taotleda informaalsel teel, töö või vaba aja tegevuste kaudu õpitu arvestamist;
  • kutse andmise protsessi käigus tõendada oma juba olemasolevaid oskusi ja teadmisi.

VÕTA protsessi etapid Võrumaa Kutsehariduskeskuses

  1. samm: VÕTA eesmärkide ja põhimõtetega tutvumine
  2. samm: Taotleja eneseanalüüs
  3. samm: Taotluse koostamine
  4. samm: Taotluse registreerimine õppetooli juhtivõpetaja juures
  5. samm: Taotluse esitamine koos vajalike dokumentidega õppedirektorile
  6. samm: Taotluse hindamine VÕTA hindaja/komisjoni poolt 30 kalendripäeva jooksul
  7. samm: Taotleja teavitamine otsusest elektroonselt

VÕTA nõustamine

VÕTA-alast infot saab õppetoolide juhtivõpetajatelt ning nõustamist õppetalitusest ( Kersti Taul, kersti.taul@vkhk.ee, tel 785 0813 ).

Eneseanalüüs

Eneseanalüüs on üks olulisemaid osi VÕTA protsessis – see on etapp, kus taotleja analüüsib oma teadmisi ja oskusi ning nende sobitumist oma käesoleva õppekava või kutsestandardi konteksti. Eneseanalüüsil on abiks portfoolio koostamine, kus on kokku kogutud kõik tõendid ja tunnistused läbitud õpingute ning töö käigus õpitu kohta.

Küsimused, millele peaks selles etapis leidma vastused:

  • Mis on minu oskused ja teadmised, mida võiks minu praeguse õppekava kontekstis VÕTA abi arvestada?
  • Kas minu õpitu sobib kokku aine/mooduli õpiväljunditega?
  • Kas minu õpitu on piisaval tasemel, et seda arvestada VÕTA abil, või oleks mul kasulik midagi juurde õppida?

Taotluse koostamine ja esitamine

Selles etapis täidetakse kooli või kutseandja VÕTA taotlusvorm. Taotlus esitatakse paberkandjal. Taotlusega tuleb esitada ka kõik tõendusmaterjal, mis tõendab omandatud teadmiste-oskuste olemasolu ― õpimapp, eneseanalüüs, ainekava, tunnistused-diplomid jne.

VÕTA taotlusvormi lisad

Lisa1: õppeaine arvestamise taotlus

Lisa2: töökogemuse arvestamise taotlus

Lisa3: täiendusõppe arvestamise taotlus

Lisa4: välisõpingute arvestamise taotlus

Küsimused, millele peaks selles etapis leidma vastused:

  • Kas minu taotlus on täidetud korrektselt, kas on täidetud kõik vajalikud lahtrid ja vastatud kõigile vajalikele küsimustele?
  • Kas taotlusele lisatud tõendusmaterjal on piisav minu teadmiste ja oskuste tõendamiseks?
  • Kas kõik minu esitatud info on korrektne ja õige?

Taotluse hindamine

Hindamine toimub individuaalselt. Hinnatakse taotlust ja esitatud lisamaterjale, vajadusel kutsutakse taotleja vestlusele, antakse lisaülesanne, küsitakse lisamaterjale vms.
Hindamisel võetakse arvesse:

  • mitte kogemust, vaid sellest õpitut;
  • teadmisi, oskusi, pädevusi, sh oskusi teadmisi üldistada ja rakendada;
  • vastavust õppeaine, mooduli, õppekava eesmärkidele ja õpiväljunditele

Taotlust hindab enamasti kas aine vastutav õppejõud või hindamiskomisjon. Hindajal/hindamiskomisjonil on õigus küsida lisamaterjale, viia taotlejaga läbi intervjuu, paluda demonstreerida oma oskusi, viia läbi paikvaatlus vms. Kindlasti aga peavad olema nii hindajale kui taotlejale selged hindamiskriteeriumid, mille alusel tema taotlust hinnatakse.

Küsimus, millele peaks selles etapis saama vastuse:

  • Kas olen teadlik kriteeriumitest, mille alusel mind hinnatakse?

Otsus ja tagasiside

Peale hindamisprotsessi lõppu langetab hindaja/hindamiskomisjon otsuse, mis dokumenteeritakse ja säilitatakse. Taotleja saab otsuse kohta tagasisidet.

Küsimused, millele peaks saama selles etapis vastused:

  • Kas hindaja/hindamiskomisjoni otsus tundub piisavalt objektiivne ning korrektne?
  • Kas ma sain piisavalt tagasisidet oma taotluse kohta?

Vaidlustamine

Otsuse vaidlustamise kord on sätestatud õppekorralduseeskirjas. Enne vaidlustamist tuleks kindlasti läbi mõelda, mis põhjusel sai taotlus negatiivse hinnangu ning vaidlustada otsus vastavalt (kas probleem oli protsessi mõnes etapis (ebapiisav nõustamine, ebaselged reeglid) või milleski muus (nt. ebakvaliteetne hindamine) ja apelleerida vastavalt.

Lisainfot:
http://vota.archimedes.ee/

http://www.enop.ee/tpi/eneseanalyys/eneseanalyys.php