RAAMATUKOGU ÜRITUSED ja NÄITUSED 2009/2010 SEPTEMBER  1. Raamatukogu tutvustus esmakursuslastele

Arhiiv 2008/09 2007/08 2006/07

2. Võrumaa Kutsehariduskeskus -10.

--------------------------------------------------------------------------------------

OKTOOBER

1. Näitus: Tanja Kutsjuba "Elulaev ja kaks horisonti"

Tanja Kutsjuba on põline võrulanna, kes on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi. Juba lapsepõlves tundis Tanja suurt huvi värvide vastu. Loomingulise tööga alustas kunstnik 90-datel aastatel. 1993. aastal toimus tal personaalne esiknäitus Võru Koduloomuuseumis. Viimased kolm aastat on kunstnik tegelenud arvutigraafikaga, mille kaudu püüab väljendada oma mõtteid ja emotsioone. Tööd on sügava tähendusega ja omapärased.

2. Üritus: "Leivategu vanal ajal!"

12-16 oktoobri ürituse raames toimus filmi: "Teravilja külv vanamoodi ja lõikuspidu" ühisvaatamine, Eesti Pagar tootetutvustus ning majutusteeninduse eriala õpilaste poolt valmistatud leivamäärete degusteerimine.


Teematutvustus: „Leib on elu“ ,  ilmestas  Mõniste Muuseumi ekspositsioon.




Pildil: Eesti Pagari tooteid tutvustab Kaili Kraak






Pildil: õpetaja Silvi Pihlakas,  majutusteeninduse õpperühmast La Sessica Laine ja Mirjam Vaikmets

Degusteerimiseks valmistatud leivamäärded olid imehead, nagu Marineeritud kõrvits sibulaga; Sidruni porgandimarmelaad; Õunatšatni;  Vale murakamoos jms.




--------------------------------------------------------------------------------------

NOVEMBER


--------------------------------------------------------------------------------------

DETSEMBER

1. Kinkeraamatute valik raamatukogus: "Osta TEA raamat kingikotti!"

2. Väljapanek: "Jõuluaeg"

JÕUDKE, JÕUDKE JÕULUKESED
Angela Aljas

Jõulud on eestlaste kõige suurem püha juba vanadest hallidest aegadest alates. Eelkõige peetakse jõule kristlikuks pühaks, kuid põhjamaa rahvas on jõule pidanud juba ammu enne Kristuse sündi. Jõulukombestiku taustaks on olnud päikesekalendri aastalõpp, üleminekuaeg järgmisesse aastasse ning ka uue aastaaja algus. Nii väidavad eesti rahvakommete ja pärimuse uurijad.

Kaks suuremat tähtpäeva, mida siinmail tähtsamateks on peetud, on suvise ja talvise pööripäeva paiku. Pööripäev ise ei ole rahvakalendris tähtis päev, vaid iga pööripäeva järel on uue ajajärgu algust märkiv tähtpäev. Vanasti öeldi, et päike on pööripäeval kolm päeva „pesas“, sel ajal ei muutu päev pikemaks ega lühemaks. Nii on talvine pööripäev 21. detsembril, selle järel aga 25. kuni 27. detsembrini jõulud. Kristluse saabumisega meie maale sulas paganlik jõulupüha kokku kristliku pühaga. Kristuse sünnipäeva jäi tähistama paganate püha nimi ja hulk iidseid jõulukombeid, millest osa on säilinud tänapäevani.

Jõulu tähtsust näitab ka see, et need pühad kestsid kõige kauem. Jõulupühi peeti pikemat aega, kui see tänapäeval kombeks on. Võib-olla olid pikad pühad tingitud sellest, et talv on aastaaeg, mis takistab väljas töö tegemist, sunnib inimesi aega veetma toas ja annab võimaluse pidutsemiseks. Võiks ka nii öelda, et terve aasta on rasket tööd tehtud ning nüüd vajatakse keset kõige külmemat ja pimedamat aega puhkust.

Nimetus jõul ei pärine eesti keelest, vaid on ühine soomlaste ja Skandinaavia rahvastega. Sarnane sõna leidub isegi vanas inglise keeles – Yule. Kuid on neidki, kes arvavad, et tegemist võib olla meie enda sõnaga. Paljudes keeltes on aga nende pühade nimetus seotud Kristuse sünniga ( Christmas, Roždestvo, Weihnachten ) . Jõulu sõna tähendust on palju otsitud, aga veenvat seletust ei ole leitud. Skandinaavia keeltes on sõna julalgselt tähendanud talvist pööripäevapüha. Lõuna-Eestis on jõule vanasti nimetatud ka talvistepühadeks või talistepühadeks. Setumaal aga kasutatakse veel tänapäevalgi nimetust talsipüha.

Eestimaal peeti jõule üldiselt toomapäevast nuudipäevani, see on 21. detsembrist kuni 7. jaanuarini. Eesti eri paigust on teada ütlusi, et jõule on peetud ka pikemalt, on alustatud andresepäevast ja pühi peetud kuni küünlapäevani või koguni vastlapäevani. Jõulutsüklis on kolm kulminatsiooni: jõululaupäev koos esimese, teise ja kolmanda jõulupühaga; aastavahetust märkivad vana- ja uusaasta; ning kolmekuningapäev. Pärisjõulud kestsid jõululaupäevast kuni vana aasta viimase päevani. Jõulud on tähtis aeg – sellest, mis inimene sel ajal teeb või tegemata jätab, sõltub tema ja ta majapidamise käekäik järgmisel aastal.

Toomas toores mees toob jõulud, öeldi Hiiumaal. Toomapäev oli niisiis jõuluaja algus. See päev on apostel Tooma auks, keda nimetatakse „uskmatuks“ Toomaks, sest ta ei uskunud Jeesuse ülestõusmist. Seda nimetust on rahvastemütoloogias viidud seosesse ka toomisega, sest jõuluajaks peab kõik võõrad asjad ja laenud olema tagastatud, lubadused täidetud. Toomapäevast hakkas kehtima muude tööde keeld peale pühadeks ettevalmistamise. Näiteks paadid viidi varju alla, mitmesugused tööriistad pandi ära. Kõige suurema keelu all olid tööd, mis on seotud ringikäimisega: ketramine, jahvatamine, vankriga sõitmine jne. Seda keeldu on põhjendatud väga mitut moodi.

Toomapäev oli kogu maal jõulueelse suurpuhastuse aeg. Lauad küüriti, magamiskottidesse pandi värsked heinad, küttekolded ja korstnad puhastati – maja pidi jõuluks täiesti puhas ja korras olema. Levinud on kõnekäänd, et toomapäeval aetakse must Toomas välja . See oli ühteaegu ka kujuteldava olendi – mustuse, lohakuse, korratuse ja laiskuse – väljaajamine. Kaltsudest tehtud Tahma-Toomast viidi ka salaja teise pere ukse taha. Kelle ukse taha Toomas lõpuks ööseks jäi, selle majas valitses terve järgmine aasta mustus.

Jõuluettevalmistuste hulka kuulus kogu jõuluperioodi toitude tegemine, sest jõuluõhtust alates toite ainult soojendati. Jõuluvorstide valmistamine kuulus kindlasti toomapäeva tegemiste hulka. Küpsetati ka leiba. Jõuluõlu pidi aga selleks päevaks juba käimas olema.

Jõululaupäev oli kiire päev, kõik söögid ja muud toimetused pidid õhtuks valmis saama. Mõnel pool köeti jõululaupäeva hommikul ahju kadakatega või suitsutati tuba kadakaokstega, et majja tükkinud kurjad vaimud pühadeks välja saada. Elamuid püüti ka kaunistada. Põhiliseks kaunistuseks oli jõulukroon, mida valmistati pilliroolülidest või õlgedest ning kaunistati riide- ja suletuttidega, lintide, värviliste paberite ja värvitud munakoortega. Algselt tähenduselt arvatakse jõulukroon olevat seotud ebausukommetega. Krooni eelkäijaks peetakse esimest või viimast imejõulist viljavihku – rehepappi, millega püüti edendada viljakasvu, sigivust ja jõukust. See pidi kaitsema ka kõige kurja eest. Tänaseks päevaks on need uskumused hääbunud. Valmistati ka krässe – kartulisse torgatud rukkikõrtest, mis olid kaunistatud paberitega.

Kõige olulisem oli jõuluõlgede tuppatoomise komme, need toodi tuppa kogu jõuluajaks. Uurijad on tuvastanud selle kombe regionaalsust: mõnes kihelkonnas tarvitati õlgi, teistes heinu, mõnes toodi jõuluks heinu ja uueks aastaks õlgi. Jõuluõlgede tuppatoomise põhjenduseks on öeldud: „… sellepärast, et Jeesus põhu peal sündinud on ...“ Muud seletused on varieeruvad: siis pole suvel pikset; kasvab hea vili; põrand ei määrdu. Osa pärimusi on seotud hingede koduskäimisega. Öeldakse, et õlgedel käimine ei tekita hingede kodusviibimise aegu müra; õlgedel magatakse, et hinged saaksid voodis magada. Rahvapärimusest on tuttav kujutelm, et sängid vabastatakse jõuluööks hingedele, inglitele või Jeesus-lapsele.

Õlgede tuppatooja küsis luba õled tuppa tuua: “Kas on luba jõulul tulla?” Oli kombeks öelda, kui kauaks jõulud tuppa tuuakse. Jõulud tähendavad nendes ütlustes nii jõuluõlgi kui pühi. Õlgedele või viljavihule valati õlut. See oli vana ohverdamise komme. Jõuluõlgedel oli maagiline toime ja pärast jõule tarvitati neid mitmel viisil, et edendada karja kasvamist ja kodulindude munemist, samuti püüti nende abil kahjureid eemale peletada. Jõuluõlgede komme vaibus 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi esimestel kümnenditel.

Saunaskäik – muistsete aegade puhastusriitus – tähistas tööde lõppemist ja jõulupuhkuse algust. Arvati, et veel valges pidi olema saunas käidud, muidu jäädakse kogu aasta oma töödega jänni. Varasem põhjus võis olla see, et jõuluõhtul pimedas oli kõik ilm vaime täis ja inimesel ei olnud turvaline liikuda. Pärast inimesi tulid sauna vaimud ja esivanemate hinged.

Jõululaupäeva õhtul pimedas saabus aeg, kus kõik taeva- ja põrguväravad olid lahti. Ühelt poolt pühitseb kirik Jeesuse sündimist ja seega uue elu algust, teiselt poolt uskus vanarahvas, et jõuluööl on põrguväed ja vaimud vabalt maa peal liikumas. Jõuludega oli seotud seetõttu palju tõrjemaagilisi toiminguid, näiteks raudesemete asetamine lauta või talli. Vee toomine jõuluööl ja esimesel jõulupühal oli seotud eritingimustega: vesi toodi varem valmis; visati soola kaevu; nägu pesti veega, millesse oli poetatud hõbevalget jne. Ülemaaliselt tuntud oli ristitõmbamine jõululaupäeval, vana-aastal ja kolmekuningapäeval. Riste tehti elamute ja kõrvalhoonete ustele, aknapiitadele, väravatele, ahjusuudele, kirstudele, salvedele, kirikusõidu saanile jm. Seletati, et nii ei pääse kuri ligi; kuri vaim ei pääse majasse; ei saa õnne välja viia jne. Risti tõmbamist võis kinnitada veel jumalasõna. Saaremaal tuleneb siit nimetus ristiöö jõulu- ja vana-aasta öö kohta.

Majas pidi põlema küünla-, lambi- või pirrutuli. Jõuluööl süüdati erandina küünlad, need olid kolmeharulised rasvaküünlad, vahel ka kahe- või viieharulised. Mõnel pool põhjendati seda nõuet sellega, et hinged, surnud või vaimud näeksid tulla. Levinud olid väited, et oodatav tulija on jõululaps või et küünlad põlevad Jeesuse sünni auks. Samas oli levinud ka mõte: tuli peab põlema, et kuri sisse ei pääseks. Samuti leidub uskumusi, et tuli ei tohtinud välja paista, et kurjad vaimud ei leiaks inimesi üles.

Erinevalt ümberkaudsetest rahvastest muutus Eestis mingil ajal traditsiooniliseks jõuluõhtu jumalateenistus kirikus. (Mujal minnakse kirikusse esimese püha hommikul.) 19. sajandi teise poolde ulatuvad teated tõstavad esile oodatud jõuluõhtu kirikussesõitu, kuhu ka kõige väiksemad lapsed kaasa võeti. Mälestused annavad edasi, et jõuluõhtu jumalateenistus oli väga oodatud. Jõuluööl pidid aga kirikus surnud hinged jumalateenistust pidama.

Pärast kirikust naasmist algas aasta suurim sööming. Kogu jõuluajal, eriti aga jõululaupäeval ja vana-aasta õhtul tuli ohtrasti süüa. Nii loodeti rikkalikku söögilauda ka terve aasta jooksul. Jõuluks tapeti kindlasti siga, söödi seapead, küpsetatud sealiha. Lisaks pakuti naereid, kartuleid, kaalikaid, kapsast, soolaube, herneid, pähkleid. Rannapiirkondades on jõulutoiduks pakutud tervena küpsetatud kala. Üks levinumaid toite on olnud tanguvorstid, nii valge- kui ka verivorstid.

Jõuluks küpsetati seakujuline jõululeib – jõuluorikas, mille tähendus võib olla tulnud skandinaavia uskumusest, et siga kuulub viljakusejumalale. Esines ka teistsuguse kujuga leiba. Jõululeib seisis kogu jõuluaja lahtilõikamata laual ning hiljem jagati kariloomadele. See pidi hoidma kariloomi haiguse, hundi hammustuse ja kurja silma eest. Küpsetati ka teisi jahuküpsetisi, kuid meile nii tavapärased präänikud ja piparkoogid on hiline laen.

Jõululauale kuulus traditsiooniliselt muistne ohvrijook – õlu. Õllejoomine jõuluajal kuulub ohvripeo usundiliste kommete hulka. Teadetes räägitakse õlle valamisest õlgedele, põrandale, saunakerisele, kaevu, kariloomade leivatükkidele jne. Sellest võib oletada, et õlut ohverdati haldjatele või omistati sellele tervistavat ja tugevdavat toimet.

Jõuluõhtul ja ­ööl seisis toit laual. Mõnel pool on olnud komme, et jõuluööl tuleb 7 või 9 või 12 korda süüa. Mida rohkem sõid, seda rohkem jõudsid järgmisel aastal tööd teha või siis paremat viljasaaki oodata. Küllaltki levinud oli komme, et jõuluööl ei heidetud magama, sest kes jõuluööl magab, see pidavat jääma kogu järgmiseks aastaks laisaks või veel hullem – sureb ära. Kohati on siiski teada, et magati õlgedel, kuid riideid ei tohtinud seljast võtta, eriti pidid olema jalatsid jalas.

Jõuluaeg on mängude aeg, õlgedes oli lõbus mürada ja mängida jõulude puhul tavaks saanud mänge. Mitmel pool rõhutati, et jõuluõhtul peab vaikselt olema, lõbutsemine algas alles esimesel jõulupühal. Jõuluõhtu ja esimene jõulupüha veedeti pereringis, kuna kardeti, et kokkupuude võõraga võib tuua halba. Öeldi, et esimesel jõulupühal käivad ringi ainult nõiad.

Teine jõulupüha oli nalja ja mängu päev. See oli külaskäimise päev, koguneti kokku ühte tallu ning noored inimesed pidutsesid ja mängisid. Jõulu viimasel pühal käis nn pere lepitamine. Peremees ja perenaine läksid teenijatega kõrtsi, kus nad tegid sulastele ja tüdrukutele välja. Kolmas püha oli jõulude ärasaatmiseks. Noored sõitsid saanidega mööda küla ringi, tantsiti ja söödi-joodi. Arvati, et kui käia jõule ära saatmas kõrtsis või külas, siis järgmised jõulud tulevad kiiremini ja nende ootamine ei tundu nii pikk.

Järgmine kõrgpunkt jõuluajas oli vana-aastaõhtu ja nääripäev ehk „teised jõulud“. Aastavahetuse tähistamine on Euroopas suhteliselt hiline nähtus. Näärikombed, -uskumused ja -toidud sarnanevad paljuski jõulukommetega. Erinevalt perekesksetest jõulukommetest on näärikombed rohkem isikukesksed. Nääriööl olid levinud mitmesugused ennustamised, samuti vaadeldi ilmamärke. Vana-aasta õhtu oli palju mängulisem ja kärarikkam, sest jõulude ajal oli lärm kojutulnud hingede pärast keelatud. Vana-aasta õhtul jooksid ringi mitmesugused sandid: näärisokk, kurg, karu, hani jt. Nad vallatlesid peretubades, pritsisid vihast sabaga vett ja tegid nalja. Kogu selle naljategemise ja veepritsimise mõte oli hea viljaõnne, karjakasvu ja pereelu edenemise soovimine. Tasuks anti neile maiustusi ja õlut. Vana-aasta õhtul või uusaasta hommikul viidi loomadele lauta leiba. Selle toimingu mõte oli, et toitu jätkuks ka järgmisel aastal.

Jõuluaeg lõppes kolmekuningapäeval (6. jaanuar) või nuudipäeval (7. jaanuar). Üldjoontes tehti kolmekuningapäeval sedasama, mida jõulu- ja nääriõhtulgi, söödi veel viimased söögid ja joodi õlled, valati õnne ja mängiti mänge. Kolmekuningapäeval ei tohtinud kaevust vett võtta ja mõnel pool tehti koguni kaevule rist peale. Võrreldes talvise pööripäevaga on juba märgata, et päev on pikemaks läinud. Öeldi, et päev on kukesammu võrra pikem või vaksa võrra valgem . Hoolega jälgiti ilmamärke. Tuleviku ennustamine oli sel päeval suure tähtsusega, seda tehti kingaviskamisega, õnnevalamisega, ristteel kuulamisega jne.

Rohkete kommetega on nuudipäev. See oli noorte viimane „pühade välja ajamine“, kui joodi ära viimane jõuluõlu. Suurte õlest tehtud nuutidega vehiti ringi ja aeti pühi välja. Oma nime on see päev saanud tegelikult skandinaavia pühaku Knuti järgi, mitte õlest nuutide järgi. Kolmekuningapäevaga lõppesid töökeeld ja pidutsemine, tuli jälle asuda igapäevaste tööde juurde.

Niisiis võime tõdeda, et mõndagi meie esivanemate sajanditagustest jõuluaja kommetest on rahvas säilitanud tänapäevani, kuid palju on ka unustuse hõlma vajunud. Elustiil on muutunud ning uuema aja inimestel ei ole enam mälestusi talus peetud jõuludest, kus säilitati esivanemate tavasid. Et teada, kes sa oled, kust tuled, milline on sinu pagas maailma minekul, tuleb ilmselt kasuks oma esivanemate tundmine, nende uskumuste ja kommete tundmine-mõistmine. Materjali, mida uurida, igatahes jätkub.  (http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/Sulane26.html)

3. Väljapanek: 2009.  aastal kõige enim laenutatud õpikud  VKHK raamatukogus.

--------------------------------------------------------------------------------------

JAANUAR

1.  Väljapanek:Ilukirjanduse TOP 10 VKHK raamatukogus.


Rehepapp ehk november
Andrus Kivirähk

«Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi enam kurja ja kahju tekitada.»

Ära mängi minuga
Peggy Gadis

Oivaline jahtlaev, luksusmaja, hunnik raha, seisund ühiskonnas ja lõpuks nägus mees – kõigest sellest on valmis loobuma noor naine, kes taotleb ainult üht: omandada usk endasse, sõltumatus ja võimalus ise oma saatuse üle otsustada. Ta oli juba loobumas, kuid järjekindel armastaja tegi talle niisuguse ettepaneku, mida ta ei suutnud tagasi lükata.

 
Öised hirmud
Merline Lovelace

Jessica Blackwell poleks iial arvanud, et naaseb Florida poolsaarele. Ometi tõi vastupandamatu karjäärivõimalus ta tagasi linna, kust tema ja ema paljude aastate eest häbiga põgenesid. Jess asub tööle Eglini õhujõudude baasis, veendunud, et minevik on lõpuks ometi selja taga, aga äkki ilmub tema uksele Waltoni maakonna šerif... Šerif Steve Paxton aimab, et ilus arukas Jessica on seotud hulga salapäraste surmajuhtumitega. Juurdlus osutub oodatust keerukamaks, sest Steve armub kahtlusalusesse. Kas vastastikune kirg paljastab tõe või saadab mõlemad ohtu?

Armastuse värvid
Vanessa Grant

Dr. Alexander Kent tunneb rahutukstegevat segu ärritusest ja ihast iga kord, kui kohtub kauni Seattle'i kunstniku Jamie Fergusoniga. Alex armastab korda, tõhusat tööd ja naisi, kes on niisama mõistlikud ja usaldusväärsed nagu ta isegi. Pööraste punaste kiharate ja välkuvate smaragdroheliste silmadega Jamie on ehe rahutu hinge kehastus - naine, keda Alex tunneb liigagi hästi: täna siin ja homme minema lennanud.

Mees, kes teadis ussisõnu
Andrus Kivirähk

Viimane mees, kes mõistab ussisõnu, mõtiskleb oma elu üle. Vanast ja vägevast metsarahvast on saanud abitud külaelanikud; ajapikku on muistsete aegade teadmised ja oskused unustusse vajunud, asemele on tulnud uued ahvatlevad asjad.

 
Unistus öös
Barbara Cartland

Ehk oli Olinda Selwyni emal siiski õigus olnud. Olinda oli võtnud vastu töö tikitud voodieesriiete ennistajana Kelvedoni leskkrahvinna juures. Raha oli Selwynitel hädasti vaja. Kuid Olinda ema kartis - kartis, et tema kena süütu tütar langeb lõbujanuliste härrasmeeste lähenemiskatsete ohvriks. Olinda oli ema kartused välja naernud. Nüüd see talle enam nalja ei teinud. Leskkrahvinna noor armuke ei teinud saladust, et oli vooruslikule Olindale silma heitnud. Neiu tundis end abituna: ta ei saanud ju krahvinnalt abi paluda. Kes teda kaitseks?

 
Jääst sündinud
Nora Roberts

Triloogia teine raamat jätkab lugu Concannoni õdedest, kolmest tänapäeva naisest, kes on seotud oma maa ajatu vaimuga."Jääst sündinud" on lugu Briannast - kelle jahe ilu peidab metsikult kirglikku südant... Kui karmid talvetormid Iirimaa lääneosa ründasid, püsisid kohalikud kodudes - ja külalised hoidsid eemale. Brianna Concannoni võõrastemaja muutus külmaks ja tühjaks. Kuid Briannale see meeldis. Ta nautis rahu ja vaikust, hoolimata sellest, et jäine tuul akna taga huilgas. Ent sel aastal ootab ta ühte ebaharilikku külalist - kriminaalromaane kirjutavat kirjanikku Grayson Thane’i Ameerikast. Olles painava minevikuga rahutu rännumees, kavatseb ta selle külma talve üksi mööda saata. Kuid mõnikord on saatusel omad plaanid. Mõnikord võib jääst sündida tuli...

Sünniõigus
Nora Roberts

Ühel kuumal juulipäeval lööb Antietam Creeki ehitustööline kopa maasse ja paljastab 5000 aasta vanuse inimkolju. Avastus toob kaasa suurel hulgal tähelepanu ja vastuolusid. Ühtlasi muudab see ühe naise elu viisil, mida ta poleks uneski aimata osanud.
Arheoloogina teab Callie Dunbrook minevikust nii mõndagi. Aga nüüd seatakse küsitavaks ta enda minevik. Oma kogemuste tõttu Antietam Creeki väljakaevamistele kutsutud Callie satub silmitsi ohuga: projekti kohal hõljub surma ja ebaõnne vari ning käivad jutud, et see paik on needuse all. Kui ta hakkab töötama koos oma ärritava, kuid vastupandamatu eksabikaasa Jake´iga, ilmneb kirg, mis tundub niisama ohtlik. Ja kui tema poole pöördub võõras naine, kes väidab, et teab saladust Callie privilegeeritud lapsepõlve kohta Bostonis, kerkivad pinnale jahmatavad ja ärevust tekitavad küsimused ta lapsepõlve ja identiteedi kohta. Vastuseid otsides ja pilti taastada püüdes leiab Callie, et pettust ja kurbust ei saa vaka all hoida. Kilde taas kokku pannes avastab ta, et paranemise eest tuleb maksta ja on inimesi, kes on valmis tegema kõik, et tõde ei kerkiks iial päevavalgele.

Armastus, valed ja abielu
Barbara Cartland

Teresa teab, et sündinuks ta poisina, oleks Sir Hubert Bryan teda rakendanud oma laevakompaniis. Kui neiu lõpuks kooli lõpetab, ütlebki ta isale, et just sellega sooviks ta tegeleda. Sir Hubert on saanud väga rikkaks ning seetõttu osutub tal võimalikuks aidata oma sõpra Walstoke'i markiid. Viimasele läks väga hinge asjaolu, et ta oli sunnitud oma kodust Stoke'i paleest ära müüma hulgaliselt perekonna põlisvara. Kaks meest otsustavad paleele endise hiilguse tagasi anda. Kuna markiil ei ole poega, teeb ta oma pärijaks õepoeg Edwardi, Landbourne'i krahvi, keda tuntakse peamiselt Harry nime all. Saanud teada, et Harry kavatseb abielluda näitlejannaga, töötavad mehed välja plaani, kuidas takistada tal oma elu rikkumast. Kuidas nad kavandavad võltsabielu Sir Huberti tütre Teresaga, kuidas «pruutpaar» satub teekonnal Harry Elisabethi-aegsesse kodumajja Bourne Halli ohtu, kuidas Teresa põetab Harryt ning teeb tema kodu sama kauniks, kui see oli mehe ema eluajal – kõike seda jutustab Barbara Cartland oma põnevas 514. raamatus.

Kiire tants 
Vera Armstrong

--------------------------------------------------------------------------------------

VEEBRUAR

1. Raamatukogu tutvustamine: Väimela lasteaia vanemale  rühmale.

2010 – Lugemisaasta

RAAMATUKOGUS

Raamatukogu
on raamatu kodu –
seal ta on rahul,
kui tolmu ei kogu,
kui teda loetakse
rõõmuga taas ja
voodisse võetakse
vahel ehk kaasa…

Raamat tee lahti
ja lehitse lehti –
tead, et nad puudest
ja mõtetest tehti?
Tähed ja numbrid ja
punktid ja komad –
kunagi olid nad
teab kelle omad!

Keegi neid sõnu ja
tarkusi kogus –
nüüd nad on hoiul siin
raamatukogus!
Raamat löö lahti,
kui veidi saad mahti –
terve suur maailm
on sinu ees lahti!

(Leelo Tungla luulekogu

„Lätikeelne jäätis“)

Räägime raamatutest ja lugemisest. Kas lapsed oskavad juba lugeda? Kas kodus-lasteaias raamatuid ka ette loetakse? Millised raamatud meeldivad?

Raamatukogu valikraamatutest valisid lapsed kolm Kõige! Kõige! Kõige!

--------------------------------------------------------------------------------------

MÄRTS

1. Näitus: "Eesti uhkus. Tehtud Eestis" on avatud raamatukogus 12.märts-30.aprill.

Eesti Muuseumi rändnäitus on pühendatud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale. Näitus tutvustab kodumaiseid tööstusettevõtteid, riigi ja rahva lugu ning meenutab värvikalt erinevaid ajastuid ja kombeid.

„Eesti uhkus. Tehtud Eestis“ kajastab arenguid läbi kolme ajastu: esimese vabariigi aeg (1918-1940), Nõukogude Eesti periood (1940-1991) ja taasiseseisvunud Eesti Vabariigi aeg (1991-2007). Möödunud sajandil alustanud paljudest erinevatest tööstusettevõtetest on näitusele valitud sellised, mis vaatamata ajaloopööristele on jätkanud tegutsemist läbi kolme ajajärgu.

Näituse on koostanud: Riina Reinvelt, Eevi Astel ja Maris Rosenthal, kujundanud on Jane Liiv ja Merike Tamm Eesti Rahva Muuseumist.

Lähemalt loe: http://www.eesti90.ee/index.php?tpl=1092&id=14888

--------------------------------------------------------------------------------------

APRILL

1. Näitus: Tanja Kutsjuba "Lilledeparadiis"

--------------------------------------------------------------------------------------

MAI

1. Aruanne: „Rahulolu raamatukoguga“, 2009/2010 õ-a.

Kokku küsitleti 281 õppurit. Ankeetküsitluse viisid läbi TT-07 õppurid, õpetaja Eda Veeroja juhendamisel.


1. Raamatukogu külastamise põhjused (%)

Tegevus	2009	2008	2007
Õppekirjanduse laenamine	77%	75%	76%
Ilukirjanduse laenamine	8%	8%	8%
Ajalehtede-ajakirjade lugemine	6%	13%	32%
Arvuti ja Interneti kasutamine	47%	47%	59%
Õppimine	43%	24%	12%
Toimuvad õppetunnid	13%	34%	68%
Koopiate valmistamine	31%	0%	0%
Printimine	54%	0%	0%
RVL	3%	0%	0%
Muu	4%	0%	0%
Ei vastanud	2%	0%	0%

2. Raamatukogu külastamise sagedus (%)




3. Arvuti kasutamine raamatukogus (%)

4. Raamatukogus toimuvad tunnid häirivad külastajat (%)




5. Raamatukogus toimuvad tunnid meeldivad osalejale (%)




6. Raamatukogu ruumide vastavus külastaja nõudlusele (%)




7. Õppekirjanduse kogu vastavus lugejanõudlusele (%)




8. Teatmekirjanduse kogu vastavus lugejanõudlusele (%)




9. Ilukirjanduse kogu vastavus lugejanõudlusele (%)




10. Ajalehtede – ajakirjade vastavus lugejanõudlusele (%)




11. Teenindus raamatukogus (%)




12. Raamatukogu lahtioleku aegade sobivus (%)

Koostas: Ülle Pungits
28.05.2010