direktori käskkirjaga
nr 83-Ü,
09.09.2009

Võrumaa Kutsehariduskeskuse õppekorralduseeskiri

I ÜLDSÄTTED

1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Võrumaa Kutsehariduskeskuses (edaspidi koolis) toimuva õppe õppekorralduse.
2. Eeskiri tugineb kutseõppeasutuse seadusele, rakenduskõrgkooli seadusele, kõrgharidusstandardile, kutsestandardile täiskasvanute koolituse seadusele ja kooli põhimäärusele ning on kooskõlas teiste Eesti Vabariigi ja kooli õigusaktidega.
3. Kooli direktoril on õigus kehtestada käesoleva eeskirjaga kooskõlas õppetööd reguleerivaid lisaeeskirju.
4. Õppekorralduseeskirja, selle muudatused ja muud õppetegevust korraldavad üldised eeskirjad kinnitab kooli direktor.
5. Kooli ametlik õppekorralduse infovahetuskeskkond on õppeinfosüsteem (ÕIS).

II ÕPPIJAD JA ÕPPEKOHAD

   II.1. Õppijad

6. Õppijad on õpilased, üliõpilased, eksternid, külalisõppijad, täiendusõppijad, väliõpilased.
7. Õpilane on isik, kes direktori käskkirjaga on arvatud õpilaste nimekirja.
8. Üliõpilane on kooli tasemeõppesse immatrikuleeritud isik.
9. Külalisõpilane/külalisüliõpilane on Eesti teise kooli õpilane/üliõpilane, kes õpib õppeaineid Võrumaa Kutsehariduskeskuses.
10. Välisõpilane/välisüliõpilane on Võrumaa Kutsehariduskeskusesse immatrikuleeritud Eesti kodakondsuseta ja/või pikaajalise elamisloata õpilane/üliõpilane.
11. Ekstern on isik, kes individuaalõppijana kaitseb lõputöö või sooritab lõpueksami tasemeõppe õppekava alusel. Ekstern ei kuulu kooliliikmeskonda
12. Täiendusõppija on isik, kes õpib Võrumaa Kutsehariduskeskuses täiendõppes. Täiendusõppija ei kuulu kooliliikmeskonda

   II.2. Õppimine välismaal

13. Õppijal on õigus õppida välismaal:

• rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide ja fondide stipendiaadina;
• õpilasvahetuse korras koolide ja riikidevaheliste lepingute alusel;
• omal algatusel.

   II.3. Õppe lõpetamine eksternina

20. Eksternina on võimalik koostada ja kaitsta lõputöö või sooritada lõpueksam(id) isikul, kes on sooritanud vastava õppekavajärgsed eksamid ja arvestused.
21. Eksterni ei immatrikuleerita.
22. Eksterniga sõlmitakse õppeteenuse leping.
23. Eksternina lõpueksami ja lõputöö kaitsmiseks on vajalik eelnevalt registreeruda vähemalt 1 kalendrikuu enne ja tasuda teenustasu vastavalt  õppeteenuse lepingus toodud tingimustel ja tähtaegadel.
24.  Eksterni avalduse alusel annab direktor välja käskkirja, kus märgitakse eksami sooritamise või lõputöö kaitsmise aeg.

   II.4. Õppekohad

25. Õppekoht on õppetöö ajalise ja finantsilise arvestuse ühik.
26. Õppekohad jagunevad riigieelarvelisteks (RE) ja riigieelarvevälisteks (REV).
27. Uute õppijate vastuvõtt Võrumaa Kutsehariduskeskusesse toimub kooli vastuvõtueeskirja alusel, mille vaatab läbi kooli nõukogu ja kinnitab kooli direktor oma käskkirjaga igaks õppeaastaks.
28. Õppijaks arvatakse nimekirja vastuvõtukomisjoni protokolli alusel direktori käskkirjaga. Käskkirjas näidatakse ära õppe algus- ja lõpukuupäev vastavalt antud õppekava nominaalõppeajale. 
29. Võrumaa Kutsehariduskeskuse nõukogu kinnitab moodustatavate õppekohtade piirarvud (riigieelarvelised ja riigieelarvevälised õppekohad kokku) erialati kõikides õppeastmetes.
30. Direktor kinnitab riikliku koolitustellimuse alusel õppekohtade vastuvõtuarvu kõigis õppeastmetes.
31. Õppetööle taasennistatud õppijad arvatakse koolitustellimuse kohale vabade kohtade olemasolul.
32. Õppijal on õigus olla arvatud ühele riikliku koolitustellimuse õppekohale.

   II.5. Õppekohtade finantseerimine ja õppekulude hüvitamine

33. RE õppekohti finantseerib haridus- ja teadusministeerium vastavalt riikliku koolitustellimuse lepingule.
34. REV õppekohtade tasumäärad õppekavati kehtestab kooli nõukogu igaks õppeaastaks.

III ÕPPEKORRALDUSE ÜLDISED ALUSED

   III.1. Õppevorm ja õppesüsteem

35. Tasemeõpe toimub kooli direktori kinnitatud ning Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) õppekavade alusel rakenduskõrgharidusõppes, kutseõppes keskhariduse baasil, kutsekeskharidusõppes, kutseõppes põhihariduse baasil, kutseõppes põhikoolis ja gümnaasiumis ja töökohapõhises õppes.
36. Õpe toimub täis- või osakoormusega päevases õppes. Õppetöö tulemustele esitatavad nõuded ei sõltu õppekoormusest ja õppevormist.
37. Päevane õpe on õppevorm, kus õppetöö toimub iga päev.
38. Õppetöö toimub kursusesüsteemis, kus õpilane peab õppekava täitmiseks läbima õppeained õppeplaaniga ettenähtud järjekorras.

   III.2. Õppeastmed

      III.2.1 Rakenduskõrgharidusõpe

39. Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused.
40. Keskhariduse baasil kutseõppe alustamise tingimus on omandatud keskharidus.
41. Rakenduskõrgharidusõppe nominaalkestus on kolm kuni neli aastat ja õppekavas määratud õppe maht 180 kuni 240 ainepunkti
42. Rakenduskõrgharidusõpe lõpeb lõputöö kaitsmisega.
43. Rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud isikule annab kool diplomi õppekava täitmise kohta ning eestikeelse ja ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement).
44. Rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes.

45. Keskhariduse baasil kutseõppes õppija omandab teadmised, oskused ja hoiakud keskharidust eeldavaks iseseisvaks oskustööks.
46. Keskhariduse baasil kutseõppe alustamise tingimus on omandatud keskharidus.
47. Keskhariduse baasil kutseõppe nominaalkestus on 80 õppenädalat.
48. Kutseõpe keskhariduse baasil lõpeb kutse- või erialase lõpueksamiga.
49. Keskhariduse baasil kutseõppe lõpetanud isikule väljastab kool lõputunnistuse koos hinnetelehega keskhariduse baasil kutseõppe läbimise kohta.

      III.2.3. Kutsekeskharidusõpe

50. Kutsekeskharidusõppe õppekaval õppija omandab iseseisvaks oskustööks vajalikud kutse- eri- ja ametialased teadmised, oskused ja hoiakud ning õppekavaga määratud üldhariduslikud teadmised ja oskused.
51. Kutsekeskhariduse õppekavale õppima asumise tingimus on omandatud põhiharidus.
52. Kutsekeskharidusõppe nominaalkestus on 120 õppenädalat, sh 40 õppenädala mahus üldharidusaineid
53. Kutsekeskharidusõpe lõpeb kutse- või erialase lõpueksamiga.
54.  Kutsekeskharidusõppe lõpetanud isikule väljastab kool lõputunnistuse koos hinnetelehega kutsekeskhariduse omandamise kohta.

      III.2.4. Kutseõpe põhihariduse baasil

55. Põhihariduse baasil kutseõppes õppija omandab kutse-, eri- või ametialal oskustöö tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.
56. Põhihariduse baasil kutseõppe alustamise tingimus on omandatud põhiharidus.
57. Põhihariduse baasil kutseõppe nominaalkestus on 80 õppenädalat
58. Põhihariduse baasil kutseõppe lõpeb kutse- või erialase lõpueksamiga.
59. Põhihariduse baasil kutseõppe lõpetanule väljastab kool lõputunnistuse koos hinnetelehega põhihariduse baasil kutseõppe läbimise kohta.

      III.2.5. Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis

60. Kutseõpe gümnaasiumis on õpe, mille kaudu üldkeskharidust omandavad õpilased omandavad kutseõppe õppekava alusel esmased kutse-, eri- ja ametialased teadmised ja oskused.
61. Kool arvestab gümnaasiumis toimunud kutseõppe käigus omandatud teadmisi ja oskusi, kui õpilane asub edasi õppima sama kutse- või eriala õppekava alusel.
62. Kool koostab põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe jaoks eraldi õppekava.
63. Põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe õppekava kannab sama nimetust kui aluseks olev kooli õppekava. Põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe õppekava moodustab loogilise terviku aluseks olevast kooli õppekavast (moodul või moodulid).
64. Põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe õppekava maht on 28 õppenädalat.
65. Kutseõppe põhikoolis ja gümnaasiumis lõpetanule väljastab kool tõendi.

      III.2.6. Töökohapõhine õpe

66. Töökohapõhine õpe on õppevorm, mis põhineb kutse-, eri- ja ametialasel ettevalmistusel ning millest praktika ettevõttes või asutuses (edaspidi praktikakoht) moodustab vähemalt kaks kolmandikku õppekava kutseõppe osa kogumahust.
67. Õpe toimub vastavalt HTMi määrusele „Töökohapõhise õppe rakendamise kord“ ja lõpetamine  „Kutseõppeasutuse seaduses“ sätestatud korras.

   III.3. Õppekava

68. Õppekava on õppe alusdokument, mis määrab kindlaks õppe eesmärgid, sealhulgas oodatavad õpiväljundid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu, mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused.
69. Õppekavale esitatavad nõuded on kehtestatud kõrgharidusstandardis ja kutseõppasutuse seadusega.
70. Õppekavas võib teha muudatusi õppekava statuudis kehtestatud korras igaks õppeaastaks ning muudatustega õppekava on õppekava vastava õppeaasta versioon.
71. Õppe nominaalkestus on õppekava täitmiseks ette nähtud arvestuslik aeg. Õppekavas määratud õppe mahtu arvestatakse rakenduskõrgharidusõppes Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides (EAP). Õppeaasta maht on 60 ainepunkti. Üks ainepunkt vastab 26 tunnile üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle, millesse on arvestatud kontaktõpe (sh e-õpe), praktika, iseseisev töö ja õpitulemuste hindamine. Teistes õppetasemetes arvestatakse õppekavas määratud õppe mahtu õppenädalates. Üks õppenädal vastab 40 tunnile õpilase poolt õppeks kulutatud tööle, millesse on arvestatud kontaktõpe (sh e-õpe), praktiline töö (sh praktika), iseseisev töö ja õpitulemuste hindamine.

   III.4. Õppeained

72. Õppeaine on konkreetset teadusala või selle osa käsitlev süstematiseeritud teadmiste ja oskuste hulk, mis toimub kontaktõppe, praktilise töö ja iseseisva töö vormis. Õppeaine lõpeb arvestuse, hindelise arvestuse, kursuseprojekti kaitsmisega või eksamiga. Õppeaine erivorm on lõputöö, mis lõpeb kaitsmisega.
73. Õppeained jagunevad kohustuslikeks ja valikaineteks. Kohustuslik aine on õppeaine, mis õppekava täitmiseks tuleb tingimata omandada. Valikaine on õppekavaga määratud õppeainete hulgast õpilase poolt õppekava täitmiseks valitav õppeaine.
74. Iga õppeaine kohta koostab vastutav õppejõud ainekava, mille kinnitab juhtivõpataja. Ainekava koostamise aluseks on õppekavast tulenevad õppeaine eesmärgid. Ainekavas sisalduvad õppeaine nimetus, vastutava õppejõu nimi, õppeaine maht, õppeaine üld- ja õpieesmärgid, õppeaine sisu lühikirjeldus, ajakava, käsitletavate teemade loetelu, iseseisvate tööde loetelu, kohustuslike ja soovitatavate õppematerjalide loetelu, hindamiskriteeriumid, õpiväljundite hindamise viisid (eksam või arvestus ning selle vorm, kontrolltööd, referaadid jms), hinde kujunemise põhimõtted ning võlgnevuste likvideerimise võimalused. Ainekavas on näidatud nõuded, mis peavad olema eksamile või arvestusele pääsemiseks täidetud (eeldusained, osalemine seminaridel, kirjalikud tööd jne).
75. Õppejõud tutvustab ainekava õpilastele õppetöö avaloengul.
76. Ainekava on avalik ja on kättesaadav kooli õppeinfosüsteemis.
77. Õppeainete ainekava peavad olema õppeinfosüsteemi sisestatud hiljemalt kaks nädalat enne semestri algust. Ainekava koostamise, kaasajastamise ja õppeinfosüsteemi õigeaegse sisestamise eest vastutab õppeaine vastutav õppejõud.

   III.5. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA)
78. Õppija võib taotleda varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist õppekava täitmisel õppeaine läbimisena. Varasemate õpingute ja töökogemuse hindamist ning arvestamist ei kohaldata kooli lõpetamiseks nõutava lõputöö kaitsmise ja/või lõpueksami(te) sooritamise osas.
79. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja kord on kehtestatud direktori käskkirjaga „Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja kord Võrumaa Kutsehariduskeskuses“ (edaspidi VÕTA kord). Varasemaid õpinguid ja töökogemust hindab kooli direktori korraldusega määratud komisjon (edaspidi VÕTA komisjon).
80. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisel hinnatakse õpiväljundite (õppimise tulemusel omandatud teadmiste, oskuste ja hoiakute) seost õppekavaga ja vastavust õppekava eesmärkidele.


IV ÕPPETÖÖ LÄBIVIIMINE

   IV.1. Akadeemiline kalender

81. Akadeemilises kalendris määratakse semestrite, õppetsüklite ja eksamisessioonide algus ning lõpp, praktikate ajad, lõputöö koostamise või lõpueksamiks valmistumise ajad ja konkreetsest õppekavast tulenevad akadeemilise kalendri täiendused. Akadeemilise kalendri kinnitab kooli direktor.

   IV.2. Õppevormid

82. Päevane õpe on õppevorm, kus eeldatakse õppija igapäevast osavõttu õppetööst.

   IV.3. Õppetöö vormid

83. Õppetöö toimub kontaktõppe, praktika ja iseseisva töö vormis. Õppetöövormide osakaal määratakse kindlaks ainekavas.
84. Kontaktõpe on õpiväljundite saavutamiseks õppekeskkonnas (sealhulgas e-õppes) toimuv õppetöö loengu, seminari, kollokviumi, praktikumi või individuaaltunni vormis. Kontaktõppes osalevad nii õpilane kui ka õppejõud.
85. Praktika on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav sihipärane tegevus juhendaja juhendamisel töökeskkonnas.
86. Iseseisev töö on õpiväljundite saavutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine iseseisvalt vastavalt õppejõu antud ülesannetele.
87. Üldvastutus õppetöö õiguspärase ja otstarbeka korralduse eest koolis lasub õppedirektoril.
88. Õppetooli juhtivõpataja vastutab õppekava raames toimuva õppetöö korraldamise ja koordineerimise eest.

   IV.4. Õppetöö planeerimine

89. Koolis toimuva õppetöö ajalise arvestuse ühikuks on õppeaasta, mille arvestuslikuks alguseks on 1. september ja lõpuks 31. august. Õppeaasta jaguneb kaheks 20-nädalaseks semestriks. Semester jaguneb 5 nädalasteks õppeperioodideks.
90. Kevadsemestri algus ning semestrite lõpp määratakse kuupäevaliselt kindlaks iga õppeaasta akadeemilises kalendris, mille kinnitab kooli direktor.
91. Kontaktõppe toimumise ajad ja koha määrab tunniplaan.
92. Tunniplaanid avalikustatakse õppeinfosüsteemi kaudu vähemalt kaks nädalat enne järgmise õppeperioodi algust.

   IV.5. Valikainete valimine

93. Õpilastel on võimalus õppekavaga ette nähtud mahus valida vabaaineid ja eriala valikaineid.
94. Valikainete rühmas minimaalse õpilaste arvu ja õppeainetele registreerimise ajakava ning korra määrab kooli õppedirektor kevadsemestril enne õppeainetele registreerimise algust.
95. Valikainele registreerumisel võtab õpilane kohustuse läbida vastav õppeaine. Kui õppeainele registreerunud õpilasi on vähem, kui rühma avamiseks vaja, antakse õpilastele täiendav võimalus registreeruda teisele avatud valikainele.

   IV.6. Õppekava täitmine, edasijõudmine õppetöös

96. Õppijal on kohustus täita õppekava, millele ta on immatrikuleeritud.
97. Õppekava täitmine tähendab õppekavas ette nähtud õppeainete läbimist õppesüsteemi ja õppekoormusega ette nähtud viisil ja mahus.
98. Õppevõlgnevus tuleb likvideerida järgmise semestri jooksul.
99. Õppijal on õigus lõpetada kool selle õppekava versiooni alusel, millel ta õppima asus, kui tema õpingute pikkus ei ületa õppekava kahekordset nominaalkestvust.
100. Õppekava täitmisel võib kool arvestada varasemaid õpinguid ja töökogemust

   IV.7. Õppesüsteem

101. Õpetöö toimub kursusesüsteemis.
102. Kursusesüsteemi alusel õppides peab õppija läbima õppeained õppekavas kehtestatud järjekorras ning täitma semestri lõpuks õppekava järgi täitmisele kuuluva kohustusliku õppe mahust 100%.
103. Kui kursusesüsteemi alusel õppival õppijal lõpeb õppeaine pärast semestri lõppu, peab õppija täitma õppekava järgi täitmisele kuuluva kohustusliku õppe mahust 100% nimetatud õppeaine lõppemise ajaks.
   IV.8. Õppekoormus
104. Õppija osaleb õppetöös täis- või osakoormusega. Õppekava täitmist õppekoormusega ettenähtud mahus hinnatakse ühe nominaalse õppeaasta (kahe semestri) möödumisel õpilase immatrikuleerimisest.
105. Kursusesüsteemi alusel õppekava täitev õppija viiakse üle sama õppekava järgmise aasta õppijaks tingimusel, et eelmise kursuse kohustuslikest õppeainetest on läbitud 100%.
106. Tingimisi võib üle viia järgmise aasta õppijaks need õppijad, kellel on maksimaalselt kolm võlgnevust eelmisest semestrist.
107. Osa- või täiskoormusega õppesse üleviimine toimub üks kord õppeaastas ja 31. augustiks õppeinfosüsteemi sisestatud õpitulemuste alusel.
108. Õppekava on täies mahus täidetud, kui õppija on läbinud õppekavas ette nähtud õppeained ja praktika, sh sooritanud lõpueksami(d) või kaitsnud lõputöö.
     
     

V ÕPIVÄLJUNDITE HINDAMINE

   V.1. Rakenduskõrghariduse õpiväljundite hindamine

      V.1.1. Õpiväljundite hindamise viisid

109. Õppeaine loetakse läbituks pärast õpiväljundite hindamisel positiivse tulemuse saamist. Positiivsed tulemused on hindamisskaalal hinded A, B, C, D, E ning „arvestatud“ ja negatiivsed tulemused on hinded F ning „mittearvestatud”.
110. Õpiväljundite hindamise viisid on diferentseeritud hindamine ehk eksam või hindeline arvestus ja mittediferentseeritud hindamine ehk arvestus. Lõputöö kaitsmisel rakendatakse diferentseeritud hindamist.

      V.1.2. Õpiväljundite hindamise skaala

111. Üliõpilase õpitulemuste hindamine õppeaine või selle osade lõikes toimub kuuepallilises hindamissüsteemis (koos sõnalise vaste ja sisulise määratlusega) järgmiselt:
112. hinne ”A” – ”suurepärane” – silmapaistev ja eriti põhjalik aine nii teoreetilise kui ka rakendusliku sisu tundmine, vaba ja loov õpitulemuste rakendamise oskus, ulatuslik iseseisev töö, mitmekülgne erialakirjanduse tundmine. Aine mahust on omandatud 91–100 protsenti;
113. hinne ”B” – ”väga hea” – õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu väga hea tundmine õppeprogrammi ja õpikute mahus, väga hea õpitulemuste rakendamise oskus. Eksamil on ilmnenud mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused. Aine mahust on omandatud 81–90 protsenti;
114. hinne ”C” – ”hea” – õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu hea tundmine, hea õpitulemuste rakendamise oskus. Aine sügavamates ja detailsemates osades avaldub mõningane ebakindlus ja eksamivastuste ebatäpsus. Aine mahust on omandatud 71–80 protsenti;
115. hinne ”D” – ”rahuldav” – õppeaine olulisemate teoreetiliste ja rakenduslike printsiipide, faktide ja meetodite tundmine ning nende rakendamise oskus tüüpolukordades, kuid eksamivastustes avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus. Rahuldavat hinnet tuleb lugeda küllaldaseks õppeprotsessi normaalse jätkamise seisukohalt. Aine mahust on omandatud 61–70 protsenti;
116. hinne ”E” – ”kasin” – üliõpilane on omandanud miinimumteadmiste taseme, kuid nende teadmiste rakendamisel esineb tõsiseid puudujääke, mis osutuvad takistuseks antud ainel põhinevate järgnevate õppeainete omandamisel. Aine mahust on omandatud 51–60 protsenti;
117. hinne ”F” – ”puudulik” – üliõpilasel puudub miinimumteadmiste tase. Aine mahust on omandatud 0–50 protsenti.
118. keskmise hinde arvutamisel arvestatakse tähed numbriteks järgmiselt: A = 5, B = 4, C =3, D = 2, E = 1, F = 0, mõjuva põhjuseta eksamile „mitteilmunud“ = 0.

   V.2. Kutsehariduse õpiväljundite hindamine

      V.2.1. Õpiväljundite hindamise viisid


119. Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse diferentseeritult viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav», «2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk». Mittediferentseeritult „arvestatud“ ja „mittearvestatud“.
120. Negatiivsed tulemused on „2“ ja „1“ ning „mittearvestatud“.

      V.2.2. Hindamiskorraldus

121. Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
122. Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 70–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
123. Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
124. Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
125. Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
126. Arvestades õppija individuaalseid võimeid ja suutlikkust võib õpetaja vähendada/ tõsta skaala väärtusi 5% võrra.
127. Õpetajal on õigus vajadusele vastavalt tõsta või alandada õppijate teadmiste ja oskuste põhjal saadud õppeaine/kursuse hinnet ühe palli võrra, arvestades õppija tunnis ülesnäidatud aktiivsust.

   V.3. Hindamiskorraldus

128. Õppija lubatakse eksamile, kui ta on täitnud kõik ainekavas eksamile lubamiseks esitatud tingimused. Eksamineerija vastutab ainekavas kehtestatud eksamile lubamise tingimuste täitmise kontrolli eest.
129. Õppijal on võimalik õpiväljundite hindamine läbida õppeaine toimumise semestril ühel korralisel eksamil ning korralise eksami negatiivsele tulemusele sooritamisel kahel korduseksamil.
130. Teine korduseksam toimub komisjoni ees. Selleks teeb õppija vastava avalduse ja õppedirektor moodustab komisjoni.
131. Kui eksam koosneb mitmest osast, millest ühe osa positiivne läbimine on järgmise osa sooritama pääsemise tingimuseks, tuleb eksam korraldada nii, et eelneva eksamiosa korduseksam toimuks enne järgmise eksamiosa algust.
132. Kui ainekavas on ette nähtud, et eksam sooritatakse rühmatööna, siis määrab õppejõud rühmale ühe eksamiaja.
133. Positiivsele tulemusele sooritatud eksami või kaitsmise kordussooritus hinde parandamise eesmärgil ei ole lubatud.
134. Eksami negatiivse tulemusega sooritamine või eksamile mitteilmumine ühes õppeaines ei takista teistes õppeainetes eksamite sooritamist, kui ainekavas ei ole ette nähtud teisiti.
135. Korduseksam tuleb sooritada hiljemalt järgmise semestri alguseks.
136. Õppijal on õigus:
• kasutada ainult eksamineerija(te) poolt lubatud abivahendeid ja -materjale;
• tutvuda oma kirjaliku eksamitööga viie tööpäeva jooksul eksamitulemuste õppeinfosüsteemis teatavaks tegemisest alates;
• vaidlustada eksamitulemus käesoleva eeskirjaga sätestatud tingimustel ja korras

   V.4. Hindamistulemuste fikseerimine

137. Eksamitulemused märgib õppejõud eksamiprotokolli, mis on õpitulemuste arvestamise alusdokument.
138. Kui õppur ei ilmu valitud eksamipäeval eksamile, märgitakse vastava päeva eksamiprotokolli „mitteilmunud“. Kui õppur ei ilmunud eksamile, on tal õigus sooritada korduseksam üldises korras. Mõjuva põhjuse tõttu mitteilmumisel märge "mitteilmunud" tühistatakse, kui tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse juhtivõpetajale või õppedirektorile viie tööpäeva jooksul eksami toimumisest alates.
139. Mõjuva põhjuseta eksamile mitteilmumise puhul loetakse üks eksami sooritamise kord kasutatuks.
140. Kui õppija eemaldatakse eksamilt, märgitakse protokolli hinne F või „1“, arvestuse puhul „mittearvestatud”.
141. Õppejõul on õigus mitte lubada eksamile õppijat, kes ei ole täitnud ainekavas kehtestatud eksamile pääsemise tingimusi, ja kanda eksamiprotokolli negatiivne tulemus.
142. Eksamiprotokoll esitatakse suulise eksami puhul eksamile järgneva tööpäeva ja kirjaliku eksami puhul eksamile järgneva kolme tööpäeva jooksul õppekorralduse spetsialistile.
143. Ühes õppeaines kolmel korral negatiivse eksamitulemuse saamisel õppija eksmatrikuleeritakse.

   V.5. Lõpueksam

144. Lõpueksamile lubamise eelduseks on õppekava kõigi ülejäänud õppeainete läbimine.
145. Kooli direktor kinnitab korraldusega: lõpueksamikomisjoni koosseisu, lõpueksami(te) sooritamise aja(d), lõpueksami(te)le lubatud üliõpilaste nimekirja.
146. Lõpueksami tulemusi hindab komisjon. Komisjon on hindamisel otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool komisjoni koosseisust. Enne lõpueksami sooritama asumist teatab komisjoni esimees üliõpilastele lõpueksami tulemuste teatavaks tegemise aja.
147. Komisjoni esimees on väljastpoolt kooli olev oma ala spetsialist.
148. Kui esimees ei ilmu komisjoni kohale, siis valib komisjon endi hulgast uue esimehe.
149. Lõpueksamile mitteilmumisel tehakse õppija kohta protokolli märge „mitteilmunud“. Mõjuval põhjusel mitteilmumisel märge "mitteilmunud" tühistatakse, kui tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse juhtivõpetajale või õppedirektorile viie tööpäeva jooksul eksami toimumisest alates. Mõjuvatel põhjustel mitteilmunud üliõpilasel on komisjoni otsusel õigus sooritada lõpueksam direktori poolt määratud ajal.
150. Lõpueksami korduseksamit on õpilasel võimalik sooritada üks kord.

   

   V.6. Lõputöö kaitsmine

151. Rakenduskõrgharidusastme lõputöö on üliõpilase iseseisev, erialaseid teadmisi süvendav, kutsealaseid vilumusi arendav rakenduslik töö, mis käsitleb ja lahendab mõnda aktuaalset, erialaga piirduvat teemat, kasutades selleks analüüsi ja töös püstitatud eesmärkide ja probleemide lahendamiseks sobivat metoodikat. Töö peab näitama erialaseid teadmisi, erialainfo tundmist ja kasutamisoskust ning väljatöötatud lahenduse esitamis- ja põhjendamisoskust. Rakenduskõrgharidusõppe lõputööd kuuluvad kaitsmisele.
152. Lõputöö kaitsmisele lubamise eeldus on õppekava kõigi ülejäänud õppeainete läbimine.
153. Kooli direktor kinnitab korraldusega lõputööde kaitsmiskomisjoni(de) koosseisu, lõputööde teemad, juhendajad ja retsensendid, lõputööde kaitsmise ajad; lõputöö kaitsmisele lubatud üliõpilaste nimekirja
154. Lõputöö esitatakse kõvaköites kaitsmiskomisjonile nõuetekohaselt vormistatuna paberil ja elektroonselt 7 päeva enne kaitsmist.
155. Lõputööle määratakse retsensent. Retsensioon esitatakse hiljemalt kaitsmise alguseks komisjonile kirjalikult.
156. Lõputööd hinnatakse avalikul kaitsmisel. Riigi- või ärisaladuse või tehnoloogilise lahenduse saladuse kaitseks võib direktor kuulutada kaitsmise kinniseks. Kaitsmisel osalevad üliõpilase juhendaja ja retsensent, v.a juhul, kui nimetatud isikud ei saa mõjuval põhjusel kaitsmisel osaleda.
157. Lõputöö kaitsmise tulemusi hindab komisjon. Komisjon on hindamisel otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni koosseisust. Komisjoni esimeheks on oma ala spetsialist väljastpoolt kooli. Kui esimees ei saa komisjonis osaleda, siis valib komisjon endi hulgast uue esimehe. Lõputööde kaitsmise tulemused tehakse teatavaks vahetult pärast kaitsmise protokolli vormistamist kaitsmisega samal päeval.
158. Lõputöö kaitsmisele mitteilmumisele kohalduvad eksamile mitteilmumise sätted. Lõputöö kaitsmisel negatiivsele hindele on võimalik üks korduskaitsmine kooli poolt kehtestatud korras. Lõputöö korduskaitsmiseks nõuab komisjon üliõpilaselt olemasoleva töö täiendamist või uuel teemal töö kirjutamist.


VI ÕPINGUTE LÕPETAMINE JA LÕPETAMISEL SAADAVAD DOKUMENDID

159. Õpilane/üliõpilane loetakse õpingud lõpetanuks ja arvatakse õppurite nimekirjast välja (eksmatrikuleeritakse), kui ta on täitnud õppekava täies mahus.
160. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava täitnule väljastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras rakenduskõrgharidusõppe diplom ja akadeemiline õiend ning ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement).
161. Diplom kiitusega (cum laude) antakse üliõpilasele, kes läbis rakenduskõrgharidusõppekava täies mahus, kes sooritas kõik akadeemilisele õiendile kantud eksamid hinnetele C, B või A, kes kaitses lõputöö hindele A või sooritas lõpueksami hindele A, kelle keskmine hinne, mis on kaalutud õppeainete mahtudega, on 4,60 või kõrgem, seejuures arvestatakse kõiki akadeemilisele õiendile kantud hindeid.
162. Õppekava täies mahus läbinud õpilasele väljastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vormistatud lõputunnistus ja hinneteleht.

VII Õppija nimekirjast väljaarvamine

163. Õppija arvatakse koolinimekirjast välja:
• omal soovil isikliku avalduse põhjal;
• seoses õppekava täitmise ja vastava tunnistuse väljaandmisega;
• õppe lõpukuupäeva möödumisel;
• õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmisel;
• edasijõudmatuse tõttu;
• vääritu käitumise tõttu;
• õppetööle mõjuva põhjuseta mitteilmumise tõttu, kui ta ei ole mõjuvast põhjusest teatanud ühe kuu jooksul arvates semestri algusest;
• kutsehariduse taseme esimese kursuse õpilaste puhul, kes pole mõjuva põhjuseta  õppeaasta alguses  kahe esimese nädala jooksul õppetööle asunud;
• enesekohaste valeandmete teadliku esitamise korral;
• pooltest sõltumatutel asjaoludel:
• õppija teovõimetuks tunnistamise korral;
• õppija tervisliku seisundi sobimatus erialaseks õppeks arstliku hinnangu alusel;
• õppija surma korral.
• alaealise õppija vanema või hooldaja avalduse alusel
• koolikohustuse mittetäitmisest tingitud edasijõudmatus õppetöös kutseõppe tasemel:
• alates 4 õppevõlast erialaainetes
• alates 4 õppevõlast üldainetes teha ettepanek üle minna kutseõppekavale.
164. Õppija kustutamine kooli õpilaste nimekirjast seoses vääritu käitumisega on võimalik järgmistel juhtudel:
• eksimine üldtunnustatud käitumisnormide (füüsiline vägivald kaasõppurite ja personali suhtes, alkoholi tarvitamine, varastamine, vandaalitsemine  jms.)  vastu ning üleastumine akadeemilistest tavadest, sealhulgas:
• teadmiste kontrollil selliste materjalide kasutamine, mida ei ole selgesõnaliselt aineõpetaja või eksamikomisjoni poolt lubatud kasutada;
• teadmiste lubamatu vahetamine õppijate poolt, kelle teadmisi  kontrollitakse;
• teiste õppijate eest teadmiste kontrolli sooritamine;
• kellegi teise kirjaliku või praktilise töö osade esitamine oma nime all  ilma nõuetekohase viitamiseta vastavalt kooli õppetoolide kirjalike tööde juhendi nõuetele;
• toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
• dokumentide võltsimisel;
• praktika ajal toimepandud tõendatud süütegude eest praktika ettevõtte juhtkonna kirjaliku vormikohase esildise alusel;
• eriala kutse-eetika normide rikkumise eest;
• õppetöö läbiviimise segamine mõjuva põhjuseta.
165. Õppija võidakse välja arvata edasijõudmatuse tõttu, kui:
• ta ei suuda oma võlgnevusi likvideerida järgneva semestri jooksul;
• pärast ühe ja sama aine eksami või kolmekordset sooritamist negatiivsele tulemusele;
• tal on rohkem kui 50% antud semestris hindamisele kuulunud õppeainetes võlgnevused.
166. Nimekirjast väljaarvamine vormistatakse direktori käskkirjaga.
167. Enne nimekirjast välja arvamist täidab õppija ringkäigulehe ja tagastab õpilas/üliõpilaspileti.

   VIII Taasarvamine õppijate nimekirja

168. Taasarvamist taotletakse isikliku avalduse alusel ja vormistatakse õppedirektori ja juhtiva õpetaja nõusolekul direktori käskkirjaga.
169. Edasijõudmatuse tõttu välja arvatud õppija ei saa taotleda taasarvamist riikliku koolitustellimuse õppekohale enne, kui väljaarvamisest on möödunud üks aasta.
170. Vääritu käitumise tõttu välja arvatud õppija ei saa taotleda taasarvamist enne, kui väljaarvamisest on möödunud üks aasta.


IX ÕPPIJA ÕPPETÖÖGA SEONDUVAD ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

   IX.1. Akadeemiline puhkus

171. Akadeemiline puhkus on õppija vabastamine õppetööst.
172. Õppijal on õigus saada üks kord õppeaja jooksul akadeemilist puhkust omal soovil tema kirjaliku avalduse alusel kuni üks kalendriaasta.
173. Esimese semestri õppijale antakse akadeemilist puhkust ainult tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel või alla kolmeaastase lapse hooldamisel.
174. Akadeemilist puhkust omal soovil võib õppija taotleda alates teisest semestrist.
175. Tervislikel põhjustel võimaldatakse akadeemilist puhkust lisaks kuni üks aastat. Tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlemisel esitab õppija teda raviva arsti (meditsiiniasutuse) tõendi, millel on soovitus akadeemilisele puhkusele siirdumiseks.
176. Õppijal on õigus saada täiendavalt üks aasta akadeemilist puhkust kaitseväeteenistusse asumisel Kaitseressursside Ameti vastava tõendi alusel.
177. Õppijal on õigus saada täiendavalt akadeemilist puhkust seoses lapse hooldamisega kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Õppijal on nimetatud põhjusel õigus taotleda akadeemilist puhkust alates seitsmendast raseduskuust arstitõendi või pärast lapse sündi lapse sünnitunnistuse koopia alusel.
178. Akadeemilist puhkust ei võimaldata pikendusaastal va punktides 170-172 juhtudel.
179. Akadeemilisele puhkusele siirdunud üliõpilase õppe lõpukuupäev lükkub puhkusel oldud aja võrra edasi.
180. Akadeemiline puhkus, selle katkestamine või ennetähtaegne lõpetamine ning sellega seotud õppe lõpukuupäeva muutus vormistatakse direktori käskkirjaga õppija avalduse alusel.
181. Õppija võib akadeemilise puhkuse ajal sooritada arvestusi ja eksameid
182. Akadeemilise puhkuse ajal ei viida õppijat üle järgmise aasta õppuriks.
183. Akadeemilist puhkust ei võimaldata õppurile, kellele on juba kinnitatud lõputöö teema ja juhendaja.

   IX.2. Õpingute pikendamine

184. Õppija, kes õpib süvendatult riigikeelt haridus- ja teaduministri kehtestatud tingimustel ja korras, nominaalne õppeaeg pikeneb kuni ühe aasta võrra.
185. Õpingute pikendamine  on võimalik  rakenduskõrgharidusõppe õppekavadel õppijatele.
186. Õpingute pikendamist (õppe lõpukuupäeva edasilükkamist) akadeemilise mahajäämuse likvideerimiseks võivad täiskoormusega õppes õppinud üliõpilased taotleda 12 kuu ulatuses.
187. Osakoormusega õppes õppinud õppijatel on õigus pikendada õpinguid osakoormusega õppes õpitud aja võrra.
188. Enne pikenduse vormistamist kontrollitakse õppija õppekava täitmise mahu protsenti ning vastavalt sellele viiakse õppija pikendusaastale kas täis- või osakoormusesse.
189. Riigieelarvelisel õppekohal õppivatele õppijatele on õpingute pikendamine tasuta, riigieelarvevälisel õppekohal õppivatele õppijatele tasuline. Tasumise aluseks võetakse õppijaga samal aastal immatrikuleeritud õppijatele kehtestatud õppeteenustasu.
190. Õpingute pikendamise taotlus tuleb esitada enne õppe lõpukuupäeva möödumist.

   IX.3. Teavitamine

191. Korraldused ja teated õppetöö kohta saadetakse õppija poolt antud elektronposti aadressile ja kirjalikult õppija poolt antud elukoha aadressile, millega kool loeb teate edastatuks.
192. Õppijal on kohustus viivitamatult teavitada juhtivõpetaja kaudu kooli oma kontaktandmete muutusest.

   IX.4. Nõustamine

193. Õppijal on õigus informatsiooni ja nõu saamiseks pöörduda

     1. tugiõpetaja/kursusejuhataja ja juhtivõpetaja poole;
     2. kooli õppedirektori ja õppekorralduse spetsialisti poole;
     3. nõustaja poole;
     4. sotsiaalpedagoogi poole;
     5. õpilasesinduse poole;
     6. õppeosakonna töötajate poole.

   IX.5. Õppimine individuaalplaani alusel

194. Individuaalplaani/individuaalse õppetöö graafiku alusel õpe on õpilase vabastamine igapäevaõppetöös osalemisest majanduslikel, tervislikel või muudel  ettenägematutel põhjustel. Õppija kuulub kooli õpilaste nimekirja.
195. Individuaalplaani alusel õpe võimaldatakse lapsevanema või täisealise õpilase puhul õpilase avalduse alusel, millele on lisatud kutseõpetajatega kooskõlastatud õppija individuaalplaan.
196. Individuaalplaani alusel õpe vormistatakse direktori käskkirjaga.
197. Õppeperioodi/õppeaasta jooksul jälgib individuaalplaani täitmist kutseõpetaja koos kursuse juhendajaga/õppegrupi tugiisikuga ja vajadusel kooli nõustajaga.
198. Individuaalplaani alusel õppes õppiva õpilase õppeainete vastamise sagedus määratakse kutseõpetajaga kokkuleppel.
199. Individuaalplaani alusel õppes õppurile kehtivad kõik päevaõppe õpilase seadused ja korraldused.
200. Õppeperioodi/õppeaasta lõppedes tagastatakse individuaalplaani täidetud ja lõpetatud vorm õppetooli juhtivõpetajale.

   IX.6. Õpetamise ja õppeainete hindamine

201. Õpetamise ja õppeainete hindamine toimub õpilaste küsitluse kaudu iga õppeaine viimasel tunnil. Õpetamise ja õppeainete hindamise küsitlusele vastamine on õppijatele kohustuslik.
202. Õppijate küsitluse läbiviimise kord on kehtestatud kooli “Personali hindamise juhendis”.

   IX.7. Õppetoetused ja soodustused

203. Õppijal on õigus vastavalt seadusandlusele taotleda  õppetoetusi. Õppetoetused on põhitoetus, täiendav toetus ja majanduslik toetus.
204. Õppetoetust on võimalik taotleda vastavalt kooli  korrale „Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise ning õppetoetuse fondide jaotamise kord“
205. Põhikooli järgses õppes on õigus saada sõidukulude hüvitust vastavalt kooli korrale „Õpilaste sõidukulu hüvitamise ulatus ja kord“ ja  koolilõuna toetust vastavalt korrale „Õpilaste koolilõuna toetuse andmise kord“

   IX.8. Õppekorraldusega seotud dokumendid

206. Kõik õppija poolt esitatud dokumendid peavad vastama kooli poolt kehtestatud „Kirjalike tööde vormistamise juhendile“.
207. Kirjalike tööde vormistamise juhend on kõigile kätte saadav kooli kodulehel www.vkhk.ee

   IX.9. Akadeemiline petturlus

208. Akadeemiline petturlus on:

     1. õpiväljundite hindamisel selliste materjalide kasutamine, mida õppejõud ei ole selgesõnaliselt lubanud kasutada;
     2. teadmiste lubamatu vahetamine (nt etteütlemine, mahakirjutamine jms) õppijate poolt, kelle õpiväljundeid hinnatakse;
     3. teise õppija eest õpiväljundite hindamisel osalemine;
     4. kellegi teise kirjaliku töö esitamine oma nime all või selle osade kasutamine nõuetekohase akadeemilise viitamiseta;
     5.  iseenda töö uuesti esitamine, kui selle eest on juba hinne saadud;
209. Kui õppija on toime pannud akadeemilise petturluse, on direktoril õigus ja kohustus  teha õppurile noomitus või arvata õppur õpilaste nimekirjast välja.

   IX.10. Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamine

210. Õppekorraldusega seonduva otsuse vaidlustamiseks (v.a lõpueksami või lõputöö kaitsmisel saadud hinde vaidlustamiseks) pöördub õppija otsuse teinud isiku poole ja vaidlustab otsuse suuliselt või kirjalikult viie päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates.
211. Kirjalike tööde vaidluse puhul allkirjastatakse vaidlustatav töö kahepoolselt ja tehakse sellest koopia.
212. Juhul kui otsuse teinud isik otsust ei muuda, võib õppija esitada õppedirektorile apellatsiooni viie päeva jooksul otsuse muutmata jätmisest teatamisest arvates.
213. Apelleerimisel õppedirektori otsuse suhtes esitatakse apellatsioon oma kooli direktorile.
214. Apellatsioonis kirjeldatakse kõiki juhtumi olulisi asjaolusid.
215. Apellatsiooni vastuvõtja selgitab apelleerijale apellatsiooni menetlust hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates apellatsiooni saamise päevast.
216. Kooli direktor moodustab apellatsiooni läbivaatamiseks kolmeliikmelise komisjoni, kuhu kuuluvad õppedirektor, üliõpilaste esindaja (õpilasesinduse liige) ja vastavalt konkreetsele tõstatatud probleemile kolmas isik (õppeosakonna esindaja, valdkonna õppejõud jne).
217. Isik, kellele apellatsioon esitati, on kohustatud üliõpilast teavitama 15 päeva jooksul pärast apellatsiooni esitamist sellest, kas ta
• vaidlustatud otsuse jõusse;
• saadab otsuse selle teinud isikule uueks läbivaatamiseks;
• tühistab otsuse ja teeb samas asjas uue otsuse.

 

X Eeskirja rakendamine

218. „Võrumaa Kutsehariduskeskuse õppekorralduseeskiri” 1.september 2008. a tunnistatakse kehtetuks.
219. Käesolev eeskiri jõustub 1. septembril 2009. a.