KINNITATUD
                                        direktori käskkirjaga
                 nr 71-Ü, 16.08.2010.a.

Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise ning õppetoetuse fondide jaotamise kord 2010/2011. õppeaastal

§ 1. Õppetoetuste liigid

1. Õppetoetused on põhitoetus, täiendav toetus ja majanduslik toetus.
   
   
2. Põhitoetust on õigus taotleda õpilasel ja üliõpilasel, kes:
1. on Eesti kodanik või viibib Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel;
2. õpib keskhariduse baasil, põhihariduse baasil, põhihariduse nõudeta kutseõppe õppekaval, kutsekeskharidusõppe või kõrghariduse õppekaval, kus on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti või koolituskohti;
3. õpib keskhariduse baasil, põhihariduse baasil, põhihariduse nõudeta kutseõppe õppekaval, kutsekeskharidusõppe või kõrghariduse õppekaval täiskoormusega ega ole ületanud õppekava nominaalkestust.
   
   
3. Täiendavat toetust on õigus taotleda õpilasel ja üliõpilasel, kes:
1. on Eesti kodanik või viibib Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel;
2. õpib keskhariduse baasil kutseõppe õppekaval või kõrghariduse õppekaval, kus on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti või koolituskohti;
3. õpib täiskoormusega ega ole ületanud õppekava nominaalkestust;
4. elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel väljaspool Võru valda ja sellega piirnevaid omavalitsusi (Võru linn, Lasva vald, Vastseliina vald, Haanja vald, Rõuge vald, Sõmerpalu vald, Laheda vald).
   
   
4. Majanduslikku toetust on õigus saada õpilasel ja üliõpilasel, kelle majanduslikud asjaolud takistavad õpingute jätkamist. Majanduslikku toetust võib saada ka õppur, kes saab põhitoetust. Majandusliku toetuse määramisel eelistatakse:
1. keskmise, raske või sügava puudega isikuid;
2. orbe;
3. paljulapselisest perest pärit olevaid isikuid;
4. alaealiste laste vanemaid;
5. isikuid, kelle vanemad on pensionärid;
6. üksikvanemaga isik;
7. isik, kelle vanem(ad) on ametlikult töötud.
5. Õppetoetust ei ole õigust saada õpilasel ja üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel või kelle õppeaeg on ületanud õppekava nominaalkestuse.
   
   
6. 6) Õppetoetuse taotlemiseks esitab õpilane ja üliõpilane direktori kehtestatud vormi kohase taotluse (vorm 1). Majandusliku toetuse taotlemiseks esitab õpilane ja üliõpilane direktori kehtestatud vormi kohase taotluse (vorm 2).
   
   
7. Õppetoetuse (v.a majandusliku toetuse) taotluste läbivaatamiseks ja toetuste määramiseks moodustab õppedirektor komisjoni(d), mille töösse kaasatakse õpilas- üliõpilaskonna esindajad. Majandusliku toetuse taotluste läbivaatamiseks ja toetuse määramiseks moodustab komisjoni, mille töösse kaasatakse õpilas- üliõpilaskonna esindaja(d), direktor.
   
   
8. Komisjon koostab õppetoetuste (v.a majandusliku toetuse) määramiseks taotluse esitanud ja tingimustele vastavate õpilaste ja üliõpilaste paremusjärjestused õppekavati. Erinevate aastate üliõpilaste kohta koostatakse ühine paremusjärjestus.
   
   
9. Õppetoetus määratakse õppekava täitmise mahu ja tulemuste alusel.
   
   
10. Põhitoetus, täiendav toetus ja majanduslik toetus määratakse sügissemestriks (september kuni jaanuar) ja kevadsemestriks (veebruar kuni juuni).
    
    
11. Põhitoetust ja täiendavat toetust makstakse Riigikogu kehtestatud määrades. Majanduslikku toetust makstakse samas määras põhitoetusega.
    
    
12. Punktis 4 nimetatud majanduslikku toetust makstakse õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 5 lg 5 nimetatud vahenditest.

§ 2. Taotluse esitamine  

1. Õpilasel ja üliõpilasel on õigus põhitoetust ja täiendavat toetust taotleda kaks korda õppeaastas, esimese aasta õpilasel ja üliõpilasel üks kord õppeaastas (kevadsemestriks). Õpilasel ja üliõpilasel on õigus majandusliku toetust taotleda kaks korda õppeaastas.
   
   
2. Taotlused õppetoetuse saamiseks sügissemestril tuleb esitada 15. septembriks ja kevadsemestril 15. veebruariks õppetooli juhtivõpetajale.
   
   
3. Üliõpilane ja õpilane esitab õppetoetuse taotlemiseks vormikohase taotluse (vorm 1), millel märgib andmed silmapaistvate tulemuste kohta õppevaldkonnas, ühiskondliku aktiivsuse kohta või erialastel võistlustel ja konkurssidel eduka osalemise kohta. Majandusliku toetuse taotlemisel lisab õpilane või üliõpilane dokumendid, mis tõendavad asjaolusid, millest tingituna ei ole õpilane või üliõpilane ilma õppetoetuseta võimeline õpinguid jätkama.
   
   
4. Komisjonil on õigus kontrollida esitatud dokumentide ja andmete õigsust või esitada need kontrollimiseks pädevatele asutustele ja isikutele.
   
   

§ 3. Õppetoetuste määramine

1. Põhitoetuse määramine
1. Komisjon otsustab põhitoetuse määramise sügissemestriks hiljemalt 1. oktoobriks ning kevadsemestriks hiljemalt 1. märtsiks.
2. Komisjon koostab põhitoetuse määramiseks taotluse esitanud ja tingimustele vastavate õpilaste ja üliõpilaste paremusjärjestused õppekavati. Erinevate aastate õpilaste ja üliõpilaste kohta koostatakse ühine paremusjärjestus.
3. Paremusjärjestused koostatakse lähtudes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu täitmise protsendist ja kogu eelneva õpingute aja keskmisest hindest.
4. Kui koostatud paremusjärjestuses on mitmel õpilasel või üliõpilasel võrdsed tulemused, eelistatakse esimeses järjekorras toetuse määramisele eelnenud semestril parema kaalutud keskmise hindega üliõpilast.Välispraktikal olnutele õppetoetuste määramisel lähtutakse välispraktikale eelnenud semestri õppetöö tulemustest kumulatiivselt. Kui üliõpilane on toetuse määramisele eelnenud semestril olnud akadeemilisel puhkusel, võetakse arvesse akadeemilise puhkuse algusele eelnenud semestri tulemused, välja arvatud juhul, kui üliõpilane nende alusel on juba saanud õppetoetust või riiklikku õppestipendiumi. Teises järjekorras eelistatakse õppevaldkonnas silmapaistvaid tulemusi saavutanud, ühiskondlikult aktiivset või erialastel võistlustel või konkurssidel edukalt osalenud üliõpilast ning kolmandas järjekorras üliõpilast, kelle tulud taotlemisele eelnenud aastal on olnud väiksemad.
5.  Komisjonil on õigus nõuda taotlejalt dokumente ja andmeid, mis võimaldavad hinnata taotleja tulusid taotlemisele eelnenud aastal, ning kontrollida esitatud dokumentide ja andmete õigsust või esitada need kontrollimiseks pädevatele asutustele ja isikutele.
6. Põhitoetus määratakse riigieelarves selleks otstarbeks ettenähtud ja koolile eraldatud vahendite piires vastavalt paremusjärjestusele.
   
   
2. Täiendava toetuse määramine
1. Täiendav toetus määratakse põhitoetuse määramise põhimõtete alusel koostatud paremusjärjestuste alusel riigieelarves selleks otstarbeks ettenähtud ja koolile eraldatud vahendite piires.
2. Komisjonil on õigus nõuda taotlejalt dokumente ja andmeid, mis võimaldavad hinnata taotleja tulusid taotlemisele eelnenud aastal, ning kontrollida esitatud dokumentide ja andmete õigsust või esitada need kontrollimiseks pädevatele asutustele ja isikutele.
   
   
3. Majandusliku toetuse määramine
1. Komisjon otsustab majandusliku toetuse määramise sügissemestriks hiljemalt 1. oktoobriks ning kevadsemestriks hiljemalt 1. märtsiks.
2. Komisjonil on õigus nõuda taotlejalt dokumente ja andmeid, mis võimaldavad hinnata taotleja tulusid taotlemisele eelnenud aastal, ning kontrollida esitatud dokumentide ja andmete õigsust või esitada need kontrollimiseks pädevatele asutustele ja isikutele.
3. Majanduslikku toetust määratakse õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 5 lg 5 selleks ette nähtud vahendite piires. Majandusliku toetuse fond moodustab kuni kakskümmend protsenti põhitoetuse ja täiendava toetuse fondide vahenditest.
   

§ 4. Õppetoetuse maksmine

1) Õppetoetus ja majanduslik toetus makstakse direktori käskkirja alusel igal õppekuul hiljemalt 10. kuupäevaks vastava õppekuu eest, välja arvatud septembrikuu toetus, mis makstakse oktoobris; jaanuarikuu toetus , mis makstakse vastavate rahaliste vahendite laekumisel riigikassasse ning veebruarikuu toetus, mis makstakse märtsis.

2) Õppetoetuse maksmine lõpetatakse akadeemilist puhkust taotlenud üliõpilasele ja õpilastele arvates akadeemilise puhkuse algusele järgnevast õppekuust. Välja maksmata jääv toetus kantakse üle järgneva semestri õppetoetuse fondi.

3) Kui tuvastatakse, et õpilane või üliõpilane ei vastanud õppetoetuse taotlemisel vastava õppetoetuse saamise tingimustele ning ta oli või pidi olema nimetatud tingimustele mittevastavusest teadlik, lõpetatakse viivitamatult õpilastele ja üliõpilasele õppetoetuse maksmise ja õpilane või üliõpilane kaotab õiguse taotleda ja saada õppetoetusi sel õppeaastal, mil lõpetati talle õppetoetuste maksmine, ning sellele järgneval õppeaastal. Võrumaa Kutsehariduskeskusel on õigus nõuda õpilasel või üliõpilaselt õppetoetus tagasi ning määrata see paremusjärjestuses järgmisele taotlejale.

§ 5. Fondide jaotamine

1) Direktor jaotab õppetoetuse fondid proportsionaalselt riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade alusel õppekavade vahel, millel on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti.

2) Kui mõnel õppekaval ei ole õppetoetuse saamiseks õigustatud taotlejaid, eraldatakse fond sama õppevaldkonna teiste sama õppeastme õppekavade alusel õppivatele õpilastele ja üliõpilastele õppetoetuste maksmiseks. Kui ka nendel õppekavadel ei ole õppetoetuse saamiseks õigustatud taotlejaid, otsustab fondi jaotamise sama õppeastme piires direktor.


Lisa 1 : Avalduse vorm1. Õppetoetuse taotlemiseks [rtf]
Lisa 2 : Avalduse vorm2. Majandusliku toetuse taotlemiseks [rtf]