Lingirada: Võrumaa Kutsehariduskeskus > Edulood > Ajakirja “Raamatukogu” intervjuu Ülle Pungitsaga

 
 

Ajakirja “Raamatukogu” intervjuu Ülle Pungitsaga

 

Vikerkaaretempli emand

Ene Riet

Ülle PungitsÜlle  Pungits  töötab Võrumaa  kutsehariduskeskuse  raamatukogu  juhatajana  alates 1984.  aastast. Ta  on saanud  Võrumaa  parima  kultuurielu edendaja  (2005)  ja  Võru  valla  aasta  kultuurielu  edendaja  aunimetuse  (2008).

Räägi  pisut  endast.  Kust  oled  pärit  ja mis  sind  on mõjutanud?

Olen  sündinud  16.  septembril  1955.  aastal  Võrumaal Vastseliinas. Kooliaastad  möödusid Vastseliina  keskkoolis,  millele järgnesid  õpinguaastad  Viljandis.  Olen nimelt mitu korda lõpetanud  Viljandi Kultuurikooli. Aastatel  1971-1974 õppisin klubitööd fotograafia lisaerialaga  ja 1985-1987  raamatukogunduse  eriala. Siis,  kui kool kandis  juba  Viljandi Kultuuriakadeemia nime,  läbisin  eksternõppes  raamatukogunduse-  ja infoteaduse  õppekava,  mille lõpetasin  2003.  aastal.

Olen õppinud ka  Tartu Ülikooli  avatud  ülikoolis. Kolme aasta  jooksul,  aastail  2010  kuni 2012  läbisin seal infokorralduse  magistriõppe  õppekava  ja  sain magistrikraadi.

Elu  moto  olen  võtnud  lemmikfilosoofilt  Platonilt: ühendada  kirg,  mõistus  ja  tahe!

Millised  on sinu  eredamad  mälestused  Viljandist?

Ajaliri "Raamatukogu" 6/2012Õpinguperiood  Viljandi  Kultuuriakadeemias  möödus tempokalt,  oli pisaraid,  oli vaeva ning  palju  unetuid  öid. Kaugõppijana  oli  õpinguid  esialgu  raske  taluda, sest  õppekoormus  oli  liiga  suur.  Meie  raamatukogunduse isa, alati  rahulik  Mati  Muru,  muudkui  luges ja luges  erialaaineid  ning  meie muudkui  kirjutasime. Meie arusaamist ainest  kontrollis  Mati  muidugi  mitmeteistkümne  küsimusega.  Ja neid  küsimusi  oli  just  nii palju, et nendele  jõudis  etteantud aja  jooksul  vaevu vastata, kuigi  ma olin  õppinud.  Matil  oli  kombeks mõnikord  kontrolltöö  ajal  klassist  väljuda.  Siis  hakati nobedasti konspektides  sahistama.  Hiljem  saime  teada, et Mati  vaatas  uksetahvlis olevast  praost, mis klassis toimub.  Räägiti veel sedagi,  et õpetaja  Muru  ainetes on kasulik,  kui  kontrolltöös  vastad küsimustele  rohkesõnaliselt,  sest  vahetevahel  kasutas  õpetaja  teadmiste hindamisel joonlauaga mõõtmise meetodit – mida pikemalt  vastasid,  seda  parema hinde  said!  Sellised lood  on lisanud  meeldejäävaid vürtsiteri  õpinguaastatesse  ja  jäädvustanud  mällu  erilised õppejõud.

Mida andsid  õpingud praeguseks  tööks?

Õpinguaastatega omandasin  tööks vajalikud  teadmised ja oskused  nii  raamatukogunduse  kui  ka IT-vallast ning  sain  julgust  muudatustega  alustamiseks. Viljandi Kultuuriakadeemiast  sai  kaasa  võetud  teadmistepagas, mis aitas  realiseerida  ammuse unistuse: kujundada oma  kooli  raamatukogu  aja nõuetele  vastavaks  õpi- ja infokeskuseks.

Võrumaa  kutsehariduskeskuse  raamatukogu  on nii kooli-  kui  ka  rahvaraamatukogu.  Milline  on  sellise raamatukogu eripära?

Võrumaa  kutsehariduskeskuse  raamatukogu  on avalikku  teenust  pakkuv  kooliraamatukogu. Alates 2005. aastast  asub kooliraamatukogu  1952.  aastal ehitatud  õppehoones  endisest  spordisaalist  rekonstrueeritud  ja  raamatukoguks  kohandatud  ruumides. Algselt  kujundati  raamatukogu  kolmekorruseliseks õpi-  ja  infokeskuseks,  mille  pindala  oli  kokku  üle 500  ruutmeetri.  Praegu  on raamatukogu  kasutuses kaks korrust  pindalaga  360  ruutmeetrit.  Kolmas  korrus täidab  alates 2009.  aastast  puhkeruumi  funktsiooni.

Kooliraamatukogu  teenindab  kutseõppeasutuse õppureid  ja töötajaid  ning  täienduskoolituses  osalejaid ja  külalisi.  Lisaks  saavad raamatukogu  kasutada Väimela  alevi  elanikud.  Raamatukogu  teenuseid kasutab  umbes  tuhat  inimest,  kelle  hulgas  on  aktiivseid lugejaid 747.

Võrumaa  kutsehariduskeskuses  on  raamatukogu komplekteerimine  seatud prioriteediks.  Direktor Tanel  Linnus  on  öelnud,  et õppekirjanduse  ostmises kool  kokku  ei hoia  ka  kõige  kriitilisema  finantsseisu korral.  Lisaks annab Võru  vallavalitsus  raha ilukirjanduse  ja  populaarteadusliku  kirjanduse  ostmiseks. Meie  kooliraamatukogu  ei ole suletud  organisatsioon,  vaid  avatud  õpi-  ja  infokeskus.

Raamatukogu  sisekujundusest  on palju  ja  kiitvalt  räägitud. Kuidas  see  valmis  ja  mida arvavad  sellest  teie  lugejad?

Mul  on  tõesti  olnud hea võimalus koostada  raamatukogu  väljaehitamiseks  sisekujunduse  planeering. See  tähendab,  et kujundasin  ise  ruumi-  ja  värvilahenduse ning  sisustuse. Olen  seda  teinud  lausa kahel korral,  nii 1999. kui  ka 2004.  aastal.  Väga  täpselt  tuli läbi  mõelda  iga  ruumiosa  funktsionaalsus  ja  esinduslikkus.  2005.  aastal valminud  raamatukogu  sisekujundus  sündis  emotsioonist,  mida  kannab  sõnapaar ,,taevatrepp”  ja ,,vikerkaaretempel”.

Kui  sisenete  Võrumaa  Kutsehariduskeskuse raamatukokku,  näete kõigepealt  avarat  saali ja kaheksat  sammast,  millele  toetub  korrusehitis. Teisele korrusele  viivale  trepile  juhatab  lugejat vikerkaarevärvides  ring,  mis  esimese  trepiastme  ees on  sinine.  See  pole  juhuslik,  sest  sinine  on ikka  olnud kooli  värv,  sinine  on taeva värv.  Kui  astute poolringikujulisele  trepile,  võite  heita  pilgu  suurele  maakaardile, mis  ripub  raamitult  kohe  trepi  juures  seinal.

Raamatukogu  esimesel korrusel  asub ilu- ja  õppekirjanduse  kogu,  lõputööde  arhiiv,  perioodikaväljaanded ja  on  17  lugemiskohta  ning  üks  arvuti  RIKSWEB-i kasutamiseks  ja printimiseks.

Teisele  korrusele  jõudes  astub lugeja esmalt samuti sinise värvilaiguga  põrandale.  Teise korruse  värvid on julgelt  kontrastsed,  kokku  on  sobitatud  oranž  ja sinine.  Seal,  kus  põrandal  on  sinine  kattematerjal, on  oranžitooniline  mööbel,  ja  vastupidi.

Raamatukogu  teisel korrusel  on  kaheksa  arvutiga 43 töökohaga  lugemissaal.  Siin toimuvad  sageli ka õppetunnid  ja  ainekonsultatsioonid.

Kolmandale  korrusele  viib  sinine  keerdtrepp.  Selle ruumi  värvilahendus  on eriti  julge.  Põrandale  on valitud kuus  värvi  vikerkaarest.  Ruumi  omapärasust  mõjutavad  valguse-  ja  värvimängud,  mis  kellaajaliselt  on pidevas  muutumises.  ja  kui  päike  piilub  katuseakendest ruumi,  siis näivad  seinad ja  lagi  vikerkaarena.

Raamatukogu  on kena ja mugav – nii  öeldakse tõesti! Eriliseks  tunnustuseks  on Võrumaa  kutsehariduskeskuse raamatukogu  põrandakatte  värvilahenduse valimine  ajakirja  Archidea  2006.  aastal.  Ajakirja  publitseeritakse  Hollandis  ja  selles  tutvustatakse  maailma maade põnevamaid  arhitektuurilisi  lahendusi.

Oled uurinud  oma  raamatukogu  lugejate  infokirjaoskust.  Milliseid  järeldusi  sellest  uuringust võib teha ja  kas need  järeldused  aitavad raamatukogu tööd paremini korraldada?

Töö  paremaks  korraldamiseks  vajab  raamatukogu aeg-ajalt teavet  oma  kasutaja  infovajadustest.  Võrumaa kutsehariduskeskuse  raamatukogus  on  lugejauuringuid  tehtud  alates 2001.  aastast.  Põhjaliku uuringu  viisin  läbi  magistritöö  raames möödunud, 2011.  aastal. Tahtsin  välja  selgitada  infovajadust soodustavad  ja  pärssivad  mõjutegurid.  Uuringutulemused  näitasid,  et tänapäeva  õppija  infovajadusi mõjutab  tugevalt  infoühiskond.  See  tähendab,  et internetist  kiiresti  saadavat informatsiooni  eelistatakse raamatukogus  leiduvale  kvaliteetkirjandusele,  ja  seda ka  õppimisega  seotud  ülesannete  täitmisel.  Õppimise puhul  on sageli  nii,  et kõik  läbitavad  teemavaldkonnad ei ole ühtmoodi  huvipakkuvad  ja  kui  ka  õppija  enda huvid  on teistsugused,  siis tekivad  probleemid  sobiva info  leidmisel.  Selline  temaatiline  huvide  konflikt  lahendatakse  lihtsaimal  viisil  ja  infovajaduste  rahuldamiseks valitakse  kergemini  kättesaadavad  infoallikad  või -kanalid. Võimalik,  et noored  ei mõista  õpingutega seotud  infootsingul  sageli eesmärki,  sest  nad  ei ole selleks piisavalt  motiveeritud.  Motivatsioon  aga mõjutab  oluliselt  infootsingu  protsessi.  Seda  kinnitasid  ka uurimistulemused.

Selgus, et kõige  raskem  on infovajaduse  sõnastamine.  Info  leidmist  takistab  puudulik eruditsioon. Õppijatel  ei ole erialast  pädevust  ja  ebapiisavad  on ka kõik  muud  oskused. Näiteks  ei osata  võõrkeeli, ei osata raamatukogu  kasutada  ja  ei osata  hinnata info  kvaliteeti.  Uuringus  osalenute sõnul  tekitab  stressi juba  ainuüksi  see,  kui  üldse  mingigi  teemakohase  info leidmiseks kulutatakse  palju  aega.  Siin  tuleb  appi  tõhus kommunikatsioon  õpetaja ja  raamatukogu,  õpetaja ja õpilase,  õpilase  ja  raamatukogu  ning  raamatukogu ja  õppeasutuse  vahel. Järelikult  tuleb kutseõppijate õppekvaliteedi  tagamiseks  ja  nende  infovajaduste rahuldamiseks  eelkõige  tõhustada koostööd.

Oled tegus  ja  sõnakas  inimene,  sul on  head suhted ja  edukas  koostöö Väimela  aleviku  juhtide  ja teiste asutustega.  Mida on  sellise  koostöö  juures tähtis silmas  pidada?

Eduka  koostöö võtmeks  on hästi  läbimõeldud strateegia ja  diplomaatiline  käitumine.

Kindlasti  oled kursis  ka raamatukogunduse üldise seisuga.  Mida peaksime  tegema, et raamatukogu ja raamatukoguhoidjat  ühiskonnas  rohkem  märgataks?

Nii  kaua,  kui  on teaduse, hariduse  ja  kultuuri  arenguvajadused,  ei kao  ka raamatukogud,  sest  kasvavas infotulvas  muutub  üha  keerulisemaks  relevantse informatsiooni  leidmine.  Seega  täidavad  raamatukogud  infoühiskonnas  aktiivset  osa:  teabe  hankimine, kättesaadavaks  tegemine,  hoidmine  ja  süstematiseerimine – olenemata  sellest, millisele  infokandjale informatsioon  on jäädvustatud.

Raamatukogutöötajad  kannavad  motiveeriva  disaineri  rolli,  kellel  lasub  relevantse  info  edastamise ja infooskuste arendamise ülesanne.  Õppimis-  ja õpetamisteoreetiku J. M.  Kelleri  käsitluses viitab motiveeriv disain  konkreetsele  strateegiale, kuidas  korraldada ressursse  ja  menetlusi  muutuste  saavutamiseks.  See ongi  uus  mõõde,  mis  võimaldab  raamatukogudel  ja raamatukogutöötajatel  ühiskonnas  rohkem  esile tõusta.

Millega tegeled pärast  tööd?  Kas  lugeda  jõuad?

Minu  peamiseks  hobiks  on  iluaiandus – see  toob hingerahu,  pakub  silmailu  ja  tagab piisava  füüsilise koormuse.  Peale  selle aitavad  mul  meeldivalt  aega sisustada minu  lapselapsed,  kiisu  ja  papagoi.  Raamatuid  loen  valivalt  ja  peamiselt  populaarteaduslikku kirjandust.  Eelkõige  hindan  raamatuid,  mis  rikastavad  teadmisi  ja  aitavad  tuua  praktilist  kasu.

Kommenteerimine on suletud

Vabandame, kuid sellele postitusele ei saa jätta kommentaare.