Põhimäärus

§ 1. Kooli nimi

Võrumaa Kutsehariduskeskus (edaspidi kool) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi kutseõppeasutus.

§ 2. Kooli asukoht

Kool asub Väimelas. Kooli postiaadress on Väimela, Võru vald, 65566, Võru maakond. Kooli e-posti aadress on vkhk@vkhk.ee.

§ 3. Õppe- ja asjaajamiskeel

(1) Kooli õppekeel on eesti keel.

(2) Kooli asjaajamiskeel on eesti keel.

§ 4. Pitsat, eelarve ja sümboolika

Koolil on väikese riigivapi kujutisega pitsat, oma nimega pitsat, iseseisev eelarve ja sümboolika.

 

2. peatükk

KOOLI TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED

§ 5. Eesmärgid

Kooli eesmärgiks on:
1) võimaldada omandada kõrg- ja kutseharidust sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse, tehnika, tootmise ja ehituse, loodus- ja täppisteaduste, põllumajanduse, tervise ja heaolu ning teeninduse õppevaldkondades;
[RT I, 08.08.2012, 1 - jõust. 01.09.2012]
2) edendada õpetatavaid erialasid arendustegevuse ja rakendusuuringute abil;
3) nõustada õpilasi õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavates õppevaldkondades;
4) võimaldada elukestvat õpet.

§ 6. Kooli ülesanded

Kooli ülesanded on:
1) õppe- ja töökorralduse tagamine, mis võimaldab õpilastel ja üliõpilastel omandada eluks ja tööks vajalike teadmisi, oskusi ja eetilisi tõekspidamisi;
2) personalile kutsetööks ning erialase ja pedagoogilise kvalifikatsiooni tõstmiseks soodsate tingimuste loomine;
3) ühistegevuse arendamine tööandjate, töövõtjate ühendustega ja kutseliitudega, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse tööturu nõudlusega;
4) kooli õppekavade koostamine ja arendamine ning õppemetoodilise töö korraldamine;
5) ainealaste metoodiliste juhendite, õppevahendite ja -materjalide koostamine ning väljaandmise toetamine;
6) koolile eraldatud ressursside (rahalised vahendid, hooned, õppevahendid jne) sihipärane ja ratsionaalne kasutamine koolituse kvaliteedi kindlustamiseks;
7) kooli ainelise baasi pidev parendamine, lähtudes õppekavade nõuetest;
8) üldsuse informeerimine oma tegevusest;
9) kutsealase eelkoolituse võimaldamine;
10) tööalase koolituse õppekavade koostamine;
11) õppe- ning teadus- ja arendusasutuste ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega koostöölepingute sõlmimine vastavalt oma õppetegevuse eesmärkidele;
12) pärast õppekava täitmist lõputunnistuse või diplomi ning juurdekuuluvate lisade väljaandmine;
13) kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjate kaasamine õpetajatena või õppejõududena (edaspidi pedagoogid);
14) põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamine käesolevas põhimääruses sätestatud ulatuses ja korras;
14¹) põhitegevusega seotud majutus-, toitlustus-, paljundus-, konverentsi-, kommunaal-, ehitus- ja transporditeenuse osutamine ning metalli- ja puidutoodete müümine;
[RT I, 08.08.2012, 1 - jõust. 01.09.2012]
15) suhete arendamine välisriikide õppeasutuste, teiste asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega ning vastavalt vastastikusele kokkuleppele õpilaste, üliõpilaste ja õpetajate vahetamine;
16) rahvusvahelistes projektides osalemine õppetegevuse arendamiseks ning rakendusuuringute läbiviimiseks.

 

3. peatükk

KOOLI JUHTIMINE JA STRUKTUUR

§ 7. Kooli nõukogu

(1) Kooli nõukogu (edaspidi nõukogu) on kooli tegevuse suunamiseks moodustatud kogu, mis võtab seisukoha kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.
[RT I, 08.08.2012, 1- jõust. 01.09.2012]

(2) Nõukogu koosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister kolmeks aastaks.

(3) Nõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri kehtestatud korras.

§ 8. Nõukogu ülesanded

(1) Kooli nõukogu:
1) osaleb kooli arengukava koostamises, kooskõlastab ja edastab selle Haridus- ja Teadusministeeriumile kinnitamiseks;
2) kontrollib kooli arengukava täitmist;
3) kooskõlastab kooli aasta tegevusplaani ja kontrollib selle täitmist;
4) kooskõlastab Haridus- ja Teadusministeeriumile riikliku koolitustellimuse kujundamiseks esitatavad andmed koolitusvõimaluste kohta;
5) kooskõlastab kooli eelarveprojekti ja investeeringute kava ning edastab selle Haridus- ja Teadusministeeriumile;
6) kooskõlastab kooli eelarve jaotuse kuluartiklite lõikes;
7) kooskõlastab kooli õppekorralduseeskirja ja kontrollib selle täitmist;
8) kooskõlastab kooli palgajuhendi ning kontrollib selle täitmist;
9) annab hinnangu kooli majandusaasta aruandele ja esitab selle Haridus- ja Teadusministeeriumile;
10) esitab nõukogu tegevuse aastaaruande Haridus- ja Teadusministeeriumile;
11) kuulab ära õppeaasta praktikakorralduse aruande;
12) osaleb direktori vabale ametikohale korraldatava konkursi läbiviimiseks moodustatud komisjoni töös;
13) teeb ettepaneku kooli direktori premeerimiseks või karistamiseks;
14) hindab kooli õppe- ja kasvatustöö korraldust, kooli juhtimist, rahade kasutamise õiguspärasust ning otstarbekust, õppe- ja olmekeskkonna ning õppe korraldamiseks antud vara seisundit ning teeb direktorile sellekohaseid ettepanekuid;
15) teeb Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepanekuid kooli tegevuse, arengu, vara, eelarve, juhtimise ja põhimääruse muutmisega seotud küsimustes;
16) täidab teisi kutseõppeasutuse seadusest, teistest seadustest ja nende alusel väljaantud õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest tulenevaid ülesandeid.

(2) Kui kooli nõukogu ei kooskõlasta otsuse eelnõu, siis vaatab eelnõu ettevalmistaja selle üle ning esitab selle uuesti kooli nõukogule. Teistkordse kooskõlastamata jätmise korral edastab kooli nõukogu eelnõu koos kooskõlastamata jätmise põhjendustega otsustamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning teadmiseks „Kutseõppeasutuse seaduse” § 27 lõikes 2 nimetatud kooli nõukogu liikmed määranud isikutele.

(3) Kooli nõukogul on õigus saada kooli direktorilt ning Haridus- ja Teadusministeeriumilt käesolevas põhimääruses ning „Kutseõppeasutuse seaduses” sisalduvate ülesannete täitmiseks asjakohast teavet.
[RT I, 08.08.2012, 1 - jõust. 01.09.2012]

§ 9. Kooli direktor

(1) Kooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö.

(2) Kooli direktor:
1) esindab kooli ja teostab tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele;
2) tagab kooli sisekontrolli süsteemi väljaarendamise ja siseauditi perioodilise korraldamise;
3) juhatab kooli õppenõukogu;
4) kinnitab kooli koosseisunimestiku ja otsustab personalivajaduse;
5) on tööandjaks personalile ja kinnitab nende ametijuhendid;
6) tagab nõukogu ja õppenõukogu seaduslike otsuste täitmise;
7) määrab kindlaks direktori asendamise korra;
8) tagab kooli eelarveprojektide koostamise ja eelarve täitmise;
9) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise;
10) esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente;
[RTL 2007, 99, 1652 - jõust. 24.12.2007]
11) kinnitab käskkirjaga kooli asjaajamiskorra, sisekorra- ja õppekorralduseeskirja ja kehtestab reeglid töökorraldusele;
[RT I, 08.08.2012, 1 - jõust. 01.09.2012]
12) kinnitab käskkirjaga õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ja üliõpilaste eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;
13) kinnitab käskkirjaga enne 2002/2003. õppeaastat lõpetanud isikutele ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement) väljaandmise korra;
14) kinnitab käskkirjaga stipendiumi ja õppetoetuse maksmise korra;
15) kinnitab käskkirjaga õppekulude hüvitamise tingimused ja korra ning õppekulude hüvitamise määra riigi poolt mittefinantseeritavatel õppekohtadel;
16) võib nimetada õppekavad, mille alusel saab toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded;
17) võib kehtestada õppe mahu alampiiri osakoormusega õppes;
18) annab oma tegevusest aru nõukogule ja teda ametisse kinnitanule;
19) lahendab teisi talle pandud küsimusi.

(3) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille viib läbi nõukogu haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

(4) Direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu haridus- ja teadusminister.
[RTL 2008, 55, 764 - jõust. 05.07.2008]

§ 10. Õppenõukogu

(1) Koolil on õppenõukogu, kelle ülesanne on kooli õppetegevusega seotud küsimuste lahendamine.

(2) Kooli õppenõukogu koosseisu kuuluvad automaatselt kõik kooliga töösuhetes olevad pedagoogid.

(3) Kooli õppenõukogu juhatab direktor.

§ 11. Õppenõukogu töökord ja ülesanded

(1) Õppenõukogu töövorm on koosolek. Koosolekud võivad olla korralised ja erakorralised.

(2) Korralised koosolekud toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas õppenõukogu kinnitatud ajakava alusel. Korralised koosolekud kutsub kokku kooli direktor või tema äraolekul teda asendav isik.

(3) Erakorraline õppenõukogu kutsutakse kokku direktori või 1/3 õppenõukogu liikmete nõudmisel.

(4) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 50 protsenti pluss üks õppenõukogu liikmetest. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub direktor või tema äraolekul teda asendav isik õppenõukogu uue koosoleku kokku kahe nädala jooksul.

(5) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse.

(6) Õppenõukogu:
1) otsustab kooli õppe- ja arendustööga seotud küsimusi, eesmärke ning nendest tulenevaid ülesandeid;
2) annab hinnangu õppe- ja arendustegevusele, kooli tegevuskava täitmisele ning kavandab vajadusel meetmeid kooli tegevuse parendamiseks;
3) otsustab õppekavade rakendamisega ja õppepraktika korraldamisega seotud küsimusi;
4) arutab koolikorralduse ja töökorralduse küsimusi ning teeb sellekohaseid ettepanekuid;
[RT I, 08.08.2012, 1 - jõust. 01.09.2012]
5) otsustab õpilase ja üliõpilase ühelt kursuselt järgmisele üleviimisega, lõpueksamite sooritamisega, nendele lubamisega, lõputööde tegemisega ning muid eespool loetletutega seotud küsimusi.

(7) Õppenõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Õppenõukogu otsusele kirjutab alla direktor või tema äraolekul teda asendav isik.

(8) Õppenõukogu otsusega mittenõustumisel ei kirjuta direktor sellele alla, vaid esitab küsimuse õppenõukogu järgmisele istungile uuesti läbivaatamiseks. Kui õppenõukogu tehtud otsust ei muuda, kirjutab direktor otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse.

(9) Direktor võib õppenõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda.

§ 12. Kooli struktuuriüksused

(1) Koolile seatud eesmärkide täitmiseks on koolil õppeosakond, haldusosakond ja kompetentsikeskus.
[RT I, 08.08.2012, 1- jõust. 01.09.2012]

(2) Õppeosakonna koosseisu võivad kuuluda direktori moodustatud struktuuriüksused. Õppeosakonda juhib asedirektor.

(3) Õppeosakonna ülesanded on:
1) õppekvaliteedi tagamine lähtuvalt kehtestatud standarditest;
2) kõrghariduse õppekava rakendamisele laienevate nõuete järgimine ja täitmine;
3) kooli arengukava täitmine;
4) õppe- ja kasvatustöö suunamine, korraldamine, analüüsimine ja hindamine;
5) õppekavade arendustöö juhtimine;
6) rakendusuuringute koordineerimine;
7) tasulise tööalase koolituse koordineerimine;
8) pedagoogilise personali vajaduse planeerimine, töö analüüs ning hindamine;
9) õppevahendite planeerimine ja kasutamise optimeerimine;
10) õppeinfosüsteemi juhtimine;
11) koostöö tagamine üliõpilas- ja õpilasomavalitsusega;
12) avalike- ja välissuhete hoidmine ja arendamine;
13) kooli tegevuskava täitmise korraldamine ning kroonika pidamine;
14) raamatukogu arendamine;
15) projektide käivitamine ja koordineerimine;
16) personali täienduskoolituse koordineerimine;
17) üliõpilas- ja õpilasvahetuse ning õpetajate välisvahetuse korraldamine;
18) sponsorluse otsimine.

(4) Haldusosakonna ülesanded on:
1) õppetegevuse majanduslik toetamine;
2) kooli infrastruktuuride nõuetekohase funktsioneerimise tagamine;
3) õppeprotsessi materiaaltehniline varustamine;
4) riigivara korrashoidmine, selle väärtuse säilitamine;
5) riigihangete korraldamine;
6) ühiselamu isemajandamise tagamine;
7) [Kehtetu - RT I, 08.08.2012, 1 - jõust. 01.09.2012]
8) kooli juhtimiseks vajaliku info kogumine ja analüüs;
[RT I, 08.08.2012, 1 - jõust. 01.09.2012]
9) kooli tegevuse strateegiline planeerimine, kooli regulatsioonide ja strateegiate väljatöötamine;
[RT I, 08.08.2012, 1 - jõust. 01.09.2012]
10) infostruktuuri arendamine;
[RT I, 08.08.2012, 1 - jõust. 01.09.2012]
11) infosüsteemide väljatöötamine ja haldamine;
[RT I, 08.08.2012, 1 - jõust. 01.09.2012]
12) dokumentide haldus ja dokumentide ringluse korraldamine;
[RT I, 08.08.2012, 1 - jõust. 01.09.2012]
13) kooli tegevuse kvaliteedi kontrolli ja hindamise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine;
[RT I, 08.08.2012, 1 - jõust. 01.09.2012]
14) kooli personalivajaduse planeerimine, personali töösoorituse hindamine ja analüüs.
[RT I, 08.08.2012, 1 - jõust. 01.09.2012]

(5) [Kehtetu - RT I, 08.08.2012, 1 - jõust. 01.09.2012]

(6) Kompetentsikeskuse ülesanded on:
1) teadus-, arendus- ning rakendusuuringute läbiviimine ja levitamine;
2) ettevõtjate nõustamine ja koolitamine;
3) puidutöötlemise tootearenduse, disaini, tootmise juhtimise ja automatiseerimise arendamine ja rakendamine ettevõtetes;
4) väljatöötatud tehnoloogiate ja kompetentsi rakendamine õppe- ja teadustegevuses;
5) rahvusvahelise koostöövõrgustiku rakendamine.
[RT I, 08.08.2012, 1 - jõust. 01.09.2012]

4. peatükk

ÕPPEKORRALDUS

§ 13. Kooli õppekava

(1) Koolis toimub õpe Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse kantud «Kõrgharidusstandardile» vastavate kõrgharidusõppe õppekavade ning kutse-, eri- ja ametialade riiklikule õppekavale vastava keskhariduse baasil toimuva kutsekeskhariduse õppekavade alusel.

(2) Kooli õppekava on õppe alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise nõuded, õppeainete loetelu, mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise nõuded.

(3) Kooli õppekava ja selles tehtavad muudatused kinnitab kooli direktor.

(4) Kooli õppekavad ja nendes tehtud muudatused registreeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumis vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korrale.

(5) Tööalase koolituse õppekavad töötab kool välja vastavalt tööturu vajadustele ning need kinnitab direktor.

§ 14. Õppekorraldus

(1) Kooli võivad õppima asuda isikud, kellel on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.

(2) Põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele ning põhiharidust mitteomavatele koolikohustuse east väljas olevatele, kuid põhiharidust omandavatele õpilastele korraldatakse kutsealast eelkoolitust vastavalt kohaliku omavalitsuse tellimusele.

(3) Õppe mahtu arvutatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale üliõpilase õppeks kulutatud tööle. Ühe õppeaasta maht on 40 ainepunkti. Euroopa Ainepunktide Ülekande Süsteemi rakendamisel kõrghariduses on ühe õppeaasta maht 60 ainepunkti.

(4) Üliõpilaste õpitulemusi hinnatakse haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi kutsekeskhariduse omandamisel hinnatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud skaala alusel.

(5) Õppekava täitmisel võib kooli vastuvõtukomisjon arvestada kõrgharidusõppesse kandideeriva isiku eelnevaid õpitulemusi samas koolis või õpitulemusi ja erialast töökogemust 50 protsendi ulatuses direktori kinnitatud korras.

(6) Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata üliõpilase akadeemilist puhkust.

(7) Õpilaste ja üliõpilaste õppepraktika toimub praktikabaasiga sõlmitud lepingu alusel. Lisaks seaduses toodud lepingu kohustuslikele tingimustele määratletakse lepingu lisades õpilastele ja üliõpilastele kehtestatud erinõuded.

(8) Kooli õppetöö üksikasjalik korraldus sätestatakse direktori kinnitatud õppekorralduse eeskirjas.

(9) Koolis korraldatakse tasulisi täiskasvanute tööalase koolituse kursusi, mille valdkonnad ja vormid kinnitab kooli direktor, arvestades kooli nõukogu ja vastava kutsenõukogu ettepanekuid.

§ 15. Kooli lõpetamine ja lõpudokumendid

(1) Kui üliõpilane on täitnud kõrgharidusõppe õppekava täies mahus, antakse lõpetajale diplom koos akadeemilise õiendiga vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korrale.

(2) Kui õpilane on täitnud kutsekeskhariduse õppekava täies mahus, antakse lõpetajale lõputunnistus ja hinneteleht õppekava täitmise kohta vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korrale.

(3) Kooli väljaantud lõpudokumendid kantakse Haridus- ja Teadusministeeriumi lõpudokumentide registrisse vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korrale.

5. peatükk

KOOLI LIIKMESKOND

§ 16. Kooli liikmeskond

Kooli liikmeskonna moodustavad kooli pedagoogid ja teised töötajad (edaspidi personal) ning õpilased ja üliõpilased.

§ 17. Kooli pedagoogid

(1) Kooli pedagoogid on õppealal töötavad isikud ning kooli direktor.

(2) Kooli pedagoogi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras.

(3) Pedagoogi ametikohale vastavuse määramiseks korraldatakse tööintervjuu.

(4) Pedagoogide ülesanne on õppetöö korraldamine ja läbiviimine, enesearendamine ning uurimustöö tegemine ja juhendamine, et tagada koolile seatud eesmärkide täitmine.

(5) Pedagoogide konkreetsed ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus ja ametijuhendis ning need on kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.

(6) Pedagoogi töötasustamise aluseks on ametikoht.

§ 18. Mittepedagoogiline personal

(1) Mittepedagoogilise personali ülesanne on kooli häireteta töö tagamine, vara korrashoid ja majanduslik teenindamine.

(2) Mittepedagoogilise personali ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus ja ametijuhendis ning need on kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.

(3) Mittepedagoogilise personali töötasustamise aluseks on ametikoht.

§ 19. Üliõpilased ja õpilased

(1) Üliõpilased on isikud, kes on immatrikuleeritud kooli kõrgharidusõppe statsionaarsesse või kaugõppe õppevormi või täis- või osakoormusega õppesse.

(2) Õpilased on isikud, kes on võetud õppima kutsekeskhariduse õppekavale.

§ 20. Üliõpilase ja õpilase õigused ja kohustused

(1) Üliõpilasel ja õpilasel on õigus:
1) tutvuda enne kooli õppima asumist ja koolis õppides õppekavade, põhimääruse, sisekorra-, õppekorralduse ja praktikaeeskirjadega;
2) nõuda õppekavale vastavat õpet;
3) kuulata koolis õppekavaväliseid loenguid ja sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi koolis kehtestatud korras;
4) saada konsultatsioone õppetööd puudutavates küsimustes;
5) kasutada õppetegevuses ja õppekavavälises tegevuses kooli kehtestatud korras tasuta kooli auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muid vahendeid;
6) osaleda üliõpilas- ja õpilasesinduse moodustamises ning selle tegevuses;
7) osaleda üliõpilas- ja õpilasesinduse esindaja kaudu kooli nõukogu tegevuses;
8) esitada direktorile õpilaskonna kaudu põhjendatud esildisi pedagoogi sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks;
9) nõuda motiveeritud taotluse alusel vastavalt kooli õppekorralduse eeskirjale eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile;
10) esitada kooli juhtkonnale õppekorralduse parendamise ettepanekuid;
11) saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust;
12) jätkata kooli õppekava sulgemisel või kooli tegevuse lõpetamisel õpinguid teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal;
13) saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi;
14) kasutada muid seadusega kehtestatud õigusi.

(2) Üliõpilasel on õigus:
1) valida oma õpingukavasse kuni 10 protsendi ulatuses aineid teistest õppekavadest;
2) saada kehtestatud korras akadeemilist puhkust.
[RT I, 13.09.2012, 2 - jõust. 16.09.2012]

(3) Üliõpilasel ja õpilasel on kohustus:
1) järgida seaduse, kooli põhimääruse, õppe- ja sisekorraeeskirja ning muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise eest;
2) kasutada kooli kasutusse antud riigivara heaperemehelikult ning hüvitada tema tekitatud kahju nimetatud varale;
3) hoida kooli mainet;
4) osaleda õppetöös ja sooritada õigeaegselt ettenähtud eksamid, arvestused ja praktikad.

 

6. peatükk

ÕPILASKOND

§ 21. Õpilaskond

(1) Kooli õpilased ja üliõpilased moodustavad ühise õpilaskonna.

(2) Täiskasvanute tööalase koolituse kursuste kuulajad õpilaskonda ei kuulu ning neile ei laiene õpilaste ja üliõpilaste õigused ja kohustused. Nende õigusliku seisundi määrab «Täiskasvanute koolituse seadus».

(3) Õpilaskonnal on õigus iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste ja üliõpilaste huvidest, vajadustest ja kohustustest ning järgides seadusi ning nende alusel antud õigusakte.

(4) Õpilaskonnal on oma põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord.

(5) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu õpilaskond üldkoosolekul. Üliõpilas- ja õpilasesindus esitab õpilaskonna põhikirja kooli nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu kinnitab õpilaskonna põhikirja, kui see vastab seadusele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele.

§ 22. Õpilaskonna õigused

Kooli õpilaskonnal on õigus:
1) moodustada teiste üliõpilas- või õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alusel ja korras;
2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;
3) osaleda kooli õppetöö ja muu tegevuse organiseerimisel;
4) osaleda koolisisestel nõupidamistel ja koosolekutel vastavalt kokkuleppele kooli juhtkonnaga;
5) valida oma esindajaid kooli nõukogusse.

 

7. peatükk

KOOLI FINANTSEERIMINE, VARA, ARUANDLUS JA ASJAAJAMINE

§ 23. Finantseerimine

(1) Kooli finantseeritakse riigieelarvest, laekumistest sihtasutustelt, kooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest ja muudest vahenditest.

(2) Kool kasutab ja käsutab rahalisi vahendeid ning vara õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 24. Vara

Koolil on õppe- ja kasvatustöö korraldamiseks vara, mille moodustavad talle riigivara valitseja poolt sihtotstarbelisse kasutusse antud maa, hooned ja rajatised, seadmed, inventar ning muud õppetööks vajalikud materiaalsed väärtused.

§ 25. Aruandlus

Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel.

§ 26. Asjaajamine

Kool korraldab oma asjaajamist, lähtudes Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast ning koolis kinnitatud asjaajamiseeskirjast.

 

8. peatükk

KOOLI ÜMBERKORRALDMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

§ 27. Kooli ümberkorraldamine

(1) Kooli korraldab ümber Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul.

(2) Kooli ümberkorraldamine toimub pärast õppeaasta lõppu Vabariigi Valitsuse kehtestatud alustel ja korras.

(3) Kooli ümberkorraldamise otsusest teatatakse õpilastele ja üliõpilastele ning kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

§ 28. Kooli tegevuse lõpetamine

(1) Kooli tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul.

(2) Kooli tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeaasta lõppu Vabariigi Valitsuse kehtestatud alustel ja korras.

(3) Kooli tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse õpilastele ja üliõpilastele ning kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.